Stalin ei tunnustanud Jugoslaaviat enam sotsialistliku riigina. Teised idabloki riigid ei leppinud samuti Moskva mudeli juurutamisega ja lootedi üles ehitada inimnäoga sotslialism. Moskva suutis kõik need vastupanukatsed lämmatada ( Saksa Demokraatlik Vabariik 1953, Poolas 1956,1980-1981, Ungaris 1956 ) 1960-ndatel teravnes vastasseis välja ka sotsialismileeri suurimate riikide, Nõukogude Liidu ja Hiina vahel. 1969 kasvas vastasseis üle isegi relvastatud piirikonfliktiks. Eristusid sotsialismileeri raames riigid ( Jugoslaavia, Albaania, Põhja-Korea), mis jäid osalised Moska mõjusfäärist välja. Sotsialistlikud sõprusühendid 1960-ndatel Nõukogude Liidule kuulekaks jäänud riigid. ( Nõukogude Liit,Vietnam,Poola,Rumeenia,Saksa DV,Tsehhoslovakkia, Ungari,Bulgaaria,Kuuba ja Mongoolia) Sotsialistlik orientatsioon 1960. 1970-ndatel tugevnes Moskva kohalolek mitmes Aafrika ja Aasia arenguriigis,kus aidati võimule Moskvameelsed poliitilised jõud.
ning Põhja Koreale. Koos Nõukogude Liiduga moodustasid need riigid kokku sotsialismileeri. 2) Miks sotsialismileer polnud ühtne? (Jugoslaavia ja Hiina näide) - Sellepärast, et kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid ei olnud siiski Moskva kuulekad käsutäitjad. Juba 1948. aastal tekkis Moskval konflikt Jugoslaaviaga. Stalin ei tunnustanud Jugoslaaviat enam kui sotsialistlikku riiki. Terav vastaseis kujunes ka NSV Liidu & Hiina vahel. Vastasseis kujunes relvastatud piirikonfliktiks. Need riigid, kes käitusid Moskvale vastumeelselt jäid Moskva mõjusfääris välja. 3) Kuidas laiendati sotsialismi mujal maailmas? Nõukogude Liit oli huvitatud oma mõju laiendamisest ka väljaspool sõprusühendust. 1960-1970. aastatel tugevneski Moskva kohalolek mitmes Aafrika ja Aasia arenguriigis, kus aidati võimule Moskvameelsed poliitilised jõud. Moskva kontrolli alla sattusid Lõuna-Jeemen, Kongo, Somaalia, Benin, Etioopia, Masambiik, Angolo, Afganistan
teravdasid Nõukogude Liidu ja Jugoslaavia suhted äärmuseni. Stalin ei tunnustanud Jugoslaaviat enam kui sotsialistlikku riiki. Alles Stalini surma järel normaliseerusid Moskva ja Belgradi suhted. Nõukogude Liit leppis Jugoslaavia sõltumatuse ning eripärase arenguga sotsialismileeris. Terav vastasseis kujunes 1960. aastatel välja ka sotsialismileeri suurimate riikide, Nõukogude Liidu ja Hiina vahel. 1969. aastal kasvas vastasseis üle isegi relvastatud piirikonfliktiks. Nii eristusid sotsialismileeri raames riigid (lisaks Jugoslaaviale ka Albaania ja Põhja-Korea), mis jäid osaliselt Moskva mõjusfäärist välja. III rühm: nn. sotsialistliku orientatsiooniga riigid, milledeks olid mahajäänud Aasia ja Aafrika arengumaad. Neis riikides oli sotsialismi vähe, olid lihtsalt NSV Liidu mõju all: Lõuna-Jeemen, Kongo, Somaalia, Benin, Mosambiik, Angoola, Madagaskar, Roheneemesaared, Afganistan.
Esialgu kutsuti Moskva kontrollitavaid riike rahvademokraatiamaadeks, hiljem sotsialismimaadeks. 1948. aastal konflikt Jugoslaaviaga, kes võttis Marshalli plaani raames abi vastu ja ei kooskõlastanud välispoliitikat Moskvaga. Stalin ei tunnistanud Jugoslaaviat enam kui sotisalistlikku riiki. Moskava surus liikumised maha ka SDVs, Poolas, Ungaris ja Tsehhoslovakkias. 1960. aastatel terav vastasseis ka NLi ja Hiina vahel, see kasvas isegi relvastatud piirikonfliktiks. Need riigid, kes jäid Moskvale kuulekaks hakkas Moskva nimetama sotsialistlikuks sõprusühenduseks (NL, Vietnam, Poola, Rumeenia, SDV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Kuuba ja Mongoolia). Moskva laiendas oma mõju ka Aasias ja Aafrikas, kus tekkisid nn sotsialstliku orientatsiooniga riigid, keda NL toetas rahaliselt ja majanduslikult. NLi võimuga ühtlustati riikide poliitiline elu NLi eeskujul. Ühepartei süsteem kommunistliku partei kontroll
Alles pärast Stalini surma hakkasid NSVL ja Jugoslaavia suhted paranema. Saksa Demokraatlikus Vabariigis, Poolas, Ungaris ja Tsehhoslovakkias ei lepitud samuti Moskva valitsemisega ja loodeti üles ehitada ,,inimnäoga sotsialism". Moskva suutis aga need maha suruda ning Ungaris ja Tsehhoslovakkias tähendas see sõjalist sekkumist. Terav vastasseis kujunes 1960. aastatel välja NSVL ja Hiina vahel, mis kujunes üle relvastatud piirikonfliktiks. Riigid, kes jäid NSVL kuulekaks, hakkas Moskva nimetama sotsialistlikuks sõprusühenduseks, mis koosnes 10. riigist: NSVL, Vietnam, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba ja Mongoolia. Sotsialistlik orientatsioon NSVL tahtis laiendada oma mõjuvõimu. 1960.-1970. aastatel tugevneski Moskva kohalolek mitmes Aafrika ja Aasia arenguriigis, kus aidati võimule Moskva-meelsed poliitilised jõud. Moskva kontrolli alla sattusid Lõuna-Jeemen, Kongo, Somaalia,
annaabi.ee 
