esimesest lausest, mis keelab teostada riigivõimu ilma seadusliku aluseta. Paragrahvi 39 teine lause on seega samuti adresseeritud seadusandjale. Kõik need sätted võib kokku võtta terminiga „seadusereservatsioon”, sest need reserveerivad teatud põhiõiguste jaoks olulised otsused seadusandjale. Seadusereservatsioonis sisalduvast piirangu-, piiramis-, piiritõmbamis- ehk piiriklauslist lähtudes võib põhiõigused jaotada kolmeks: 1) lihtsa seadusereservatsiooni ehk piiriklausliga põhiõigused, 2) kvalifitseeritud seadusereservatsiooni ehk piiriklausliga põhiõigused ja 3) nullreservatsiooniga ehk ilma piiriklauslita põhiõigused. Kuna Riigikohus on oma terminoloogias eelistanud PS § 3 lg 1 esimeses lauses sisalduva üldise parlamendireservatsiooni tähistamiseks samuti võimalikku terminit „üldine seadusereservatsioon” (RKÜKo 22.12.2000, 3-4-1-10-00, p 28; RKPJKo 13.06.2005, 3-4-1-5- 05, p 9; 20.10
ratsustamise, alkoholi tarbimise, tuvide söötmine pargis ja kõik muu sellise §19 piiriklausel: lg1 ei ole piiriklauselit, sellest tulenevalt 3 võimalust: 1) öelda, et §19 lg 1 on ilma piiriklauslite põhiõigus - öelda, et §19 lg 1 piiriklausel tuleneb lg2-st (tuleneb, et lg 1 saab mingil määral piirata) 2) öelda, et §19 lg 2 kuna ta nimetab niii palju põhjused on tegeist kvalifitseeritud piiriklausliga 3) kuna seal lõpus on, et peab järgmia seadust, on tegemist lihtsa piiriklausliga (ÕIGE) egemist on lihtsa piiriklausliga – üldine põhiõigus, mille kaitseala on väga lai, kui ma kaitseme kõiki õiguseid, siis ei saa piiride poole peal mitte kuidagi öelda, et tegemist on kvalif või ilma piiriklauslita, sest siis jookseks süsteem kokku (lihtne piiriklausel on kõige laiem piiriklausli tüüp) kui lg2 lugeda, siis
1) piiranguga taotletava eesmärgi lubatavus; 2) vahendite sobivus taotletava eesmärgi saavutamiseks; 3) vahendite vajalikkus taotletava eesmärgi saavutamiseks; 4) vahendi mõõdukus taotletava eesmärgi saavutamisel. 18.6. Põhiõiguse ja seaduse reservatsioonide liigitus Seadusereservatsioonis sisalduvast piirangu-, piiramis-, piiritõmbamis- ehk piiriklauslist lähtudes võib põhiõigused jaotada kolmeks: 1) lihtsa seadusereservatsiooni ehk piiriklausliga põhiõigused, 2) kvalifitseeritud seadusereservatsiooni ehk piiriklausliga põhiõigused ja 3) nullreservatsiooniga ehk ilma piiriklauslita põhiõigused. 18.7. Formaalse ja materiaalse põhiseaduspärasuse hindamine Põhiseadusega kooskõlas olemise kriteerium nõuab, et põhiõigusi riivavad riiklikud aktid oleksid kooskõlas kõigi põhiseaduse normidega. Need peavad olema niisiis nii formaalselt kui ka materiaalselt põhiseaduspärased.
delegeerida täitevvõimule, isegi mitte ajutiselt ja kohtuvõimu kontrolli võimaluse tingimusel. Olulised küsimused on reserveeritud parlamendile. d. Kvalifitseeritud seadusreservatsioonis nimetatud formaalsed tingimused- §43 sõnumisaladuse riivamine ainult kohtu loal 2) Materiaalne põhiseaduspärasus a. Riive eesmärgi legitiimsus ( lubatavus) (1) Lihtne piiriklausliga iga eesmärk, mis eo ole põhiseadusega otseses vastuolus 32 (2) Kvalifitseeritud piiriklausliga kvalifikatsiooni eesmärk - erandina, mis on seadusreservatsioonis kirjas ( kui piirangu eesmärk tuleneb põhiseadusest endast) - erandina kataloogiväline eesmärk, mis tuleneb põhiseadusest
ka õigus enesemääramisele (nt määrata enda sugu, seksuaalsed eelistused, nimi jne), infoühiskonnaga on tekkinud probleem ka pildistamisega avalikus kohas (ja selle internetti panemine) ning informatsiooniga (nt isiku andmed) Juriidilisel isikul pole isikuvabadusi vaid ettevõttevabadused. §26 on piiriklausliga (väga laialdane) §33 Kodu on puutumatu. (kodu on üldsusele ligipääsmatu, ruumiliselt eraldatud sfäär, mille eesmärgiks on olla eraelu elamise koht). Kodu võib olla ka töökoht (sõiduauto on ka elukoht, kui klaasid ei paista läbi!) Abielu: - §26 või §27 kaitsevad mõlemad abielu. (Ernits leiab, et §27 annab tugevamat kaitset) Usk ja südametunnistus:
annaabi.ee 
