Õukonnas oli alati palju võõrriikide diplomaate. Selletõttu oli esimese ministri- magister officiorumi teenistuses palju tõlke. Saadikute vastuvõtmise protseduur oli keeruline ja rituaalne. Vaja oli näidata Bütsantsi võimsust ja ja varjata tema nõrkusi. Saadikuid võeti vastu piiril auvahtkonna poolt. Tegelikult oli see valvekonvoi. Saadikute ihukaitse pidi olema minimaalne. Ennem oli juhtumeid, kui mõni saadiku ihukaitsjate meeskond tuli vallutuse eesmärgil ja hõivas isegi piirikindluse. Saadikud toodi pealinna kõige keerulisemat ja raskemat teed pidi. Eesmärgiks oli näidata kui raske on jõuda Konstatinoopoli. Teel olid spetsiaalsed majutuskohad ja pidevalt jälgiti nende käitumist. Esimene vastuvõtt imperaatori juures pidi olema pimestav ja muljet avaldav. Säilinud on Liutbrandi mälestused X sajandist. Trooni ees olid lõvide kujud ja kullast puu, kus siristasid linnud. Troonil oli kaks kohta, üks imperaatorile ja teine Jeesus Kristusele
Inglismaa ja Venemaa sõjaplaanid. I maailmasõja puhkemise ajendiks oli Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914. Atendaadi sooritas Serbia päritolu terrorist Gavrilo Princip. Saksamaa sõjaplaan – Schlieffeni plaan, Saksamaa armee pealetung läbi Belgia ja Luxenburgi, välksõda Prantsusmaale, seejärel Venemaa purustamine. Prantsusmaa sõjaplaan – passiivse kaitse strateegia Maginot’, piirikindluse süsteem. Inglismaa sõjaplaan – kasutada vähe maismaaväge, sõdida merel, finantseerida liitlasi. Venemaa sõjaplaan – rünnata vastaseid pikal rindejoonel. Lootis suurele armeele. 3. Millised riigid sõdisid Läänerindel? Mida kujutas endast positsioonisõda? Milliseid uusi relvi kasutati? Millal ja mis tingimustel sõlmiti Compiegne vaherahu? Läänerindel sõdisid: Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Belgia, USA + liitlased.
6. Augustil kuulutas Austria- Ungari sõja Venemaale. Nüüd olid kõik suurriigid omavahel sõjaseoskorras. 7. Millised olid Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa sõjaplaanid? Saksamaa: Saksa armee pealetung läbi Belgia ja Luxemburgi; välksõda Prantsusmaa vastu 40 päevaga (vältida sõda 2 rindel) Schlieffeni plaan. Seejärel väed itta. Prantsusmaa: Passiivne kaisestrateegia Maginot' piirikindluse süsteem. Kindlustamata Prantsuse- Belgia piir Paaln 17. Venemaa: kasutada ära tohutu armee, tundiga peale pikal rindel. Armee kokkusaamine võttis suurte vahemaade tõttu kaua aega. Inglismaa: kasutada võimalikult vähe oma maismaavägesid, kasutada merevägee, finantseerida liitlasi 8. Miks kukkus Saksamaa sõjaplaan läbi? Suurbritannia armee saabus kiiresti belglastele appi. Venemaa alustas pealetungi kiiremini kui
4. Hansa-Liidu allakäik 16.sai I poolel ja Karl V probleemid 5. Moskva tõus idas ja ,,Vene oht": - Ivan III (Moskva suurvürst 1462-1505) ühendas Vene vürstiriigid Moskva alla ja lõpetas vasallisüültuvuse Kuldhordist 1480 - 1478 Novgorodi alistumine (ehk Ingerimaa ja Ida-Karjala Moskva alluvusse) ja 1494 Novgorodi Hansa kaubahoovi sulgemine (tapmised ja küüditamised) - 1492 Narva vastaskaldale algas Ivangorodi (Jaanilinna) piirikindluse ehitamine I Venelased tungisid Vana-Liivimaa sisealadele 1482 ja sõlmitud vaherahu pikendamine 1493 II Venelased ründasid Rootsi Soome idapiiri (1495-97) III Liivi Ordu rünnak ja venelaste vasturünnak 1501 ja Ordu edukas vasturünnak 1502 ja 1503 vaherahu kuni 1558 Vana-Liivimaa sõja eelõhtul - Vana-Liivimaal majanduslik õitseng 16.saj I poolel (kaubandusmonopol polnud Venemaa huvides) - Vana-Liivimaa sõjaline valmisolek nõrk ja välisabi saamise võimalused Saksamaalt väiksed
kaubelda. Linlastel jääb õigus võtta saksamaalt naisi. Ketler hakkas narvalasi süüdistama reetlasi ja väitis, et linn on meelega mängitud vene võimu alla. Paljuski teeb süüdistusi seetõttu, et ise ei teinud ta üldse midagi. Krumhusen kuulati üle ja oli mitmes heas ametis, kuid tal õnnestus saata ordule kirju, mida ta venemaal nägi. Andis edasi teate, et venelased tulevad järgmisena Tartusse, et nad valmis oleks. Narva langemisega oli Ivan IV saanud oluilse piirikindluse, mida peeti üheks tugevamatest. Saadakse tulemoona ja suurtükke. Saadikute teekond Moskvasse kestis kuu aega. 3 juunil on Moskvas nad saanud läbirääkimisi alustada. Kõik need läbirääkimised on Narva langemise märgi all. Teada on see, et tsaar on öelnud, et neil seda raha enam vaja ei ole ning peapiiskopid peavad tema ette põlvitama tulema. Raha saatus on siiski ebaselge. Peale Narva vallutamist venelased egutsevad kiiresti, Kirdepoolses osas jätkatakse kiiret vallutamist
annaabi.ee 
