joonte pikkuste või joonte pikkuste ja nurkade järgi. Neid valemeid on otstarbekohane kasutada ka siis, kui lähteandmed on määratud graafiliselt plaanilt. Viimasel juhul on muidugi täpsus palju väiksem. Magistraaljoonetaguse pindala arvutamine- Kui maaüksus piirneb kõverjoonelise loodusliku objektiga, nagu näiteks teega, ojaga, veekogu kaldajoonega jne, asetatakse piirimärgid sellise piiriosa algusesse ja lõppu, pikendades sirget piirijoont loodusliku objektini. Mööda piirimärke ühendavat sirgjoont (magistraaljoont) mõõdetakse piirimärkide vahekaugus. Samaaegselt mõõdistatakse ruleti ja ekri abil ristjoonte viisil looduslik kõverjooneline piirilõik. Magistraaljoone ja kõverjoonelise piirilõigu vaheline pindala arvutatakse maastikul tehtud mõõtmiste põhjal, kasutades kolmnurga ja trapetsi pindala valemeid. Pindala arvutamine piiripunktide ristkoordinaatide järgi- Pindala arvutamiseks
Peale raudteesõlme loomist Valka olid aga eestlased suutnud linnas ülekaalu saavutada ning ka kohalikus majanduselus domineerima hakata. Seetõttu pidas kumbki pool linna enda omaks ning ei soovinud siin erilisi järeleandmisi teha. Olukorra lahendamiseks nõustusid mõlemad riigid neutraalse vahetalitajaga, kelleks sai Briti kolonelleitnant Stephen Georg Tallents. Kuigi vahetalitaja otsused põhjustasid suuri proteste mõlemal pool, aktsepteerisid Eesti ja Läti valitsused määratud piirijoont. Tallentsi otsusega jäi eestlastele peamine osa Valga linnast koos raudtee- ja elektrijaamaga. Lätlastele jäi kunagine Luke linnaosa, mis nimetati samuti Valga linnaks ning jäeti samanimelise maakonna keskuseks. Eesti poolel moodustati ka Valga maakond, mis aga ei olnud kuidagi järglaseks tsaariaegsele Valga kreisile. Uus haldusüksus moodustati linna lähiümbrusest ning suuremal osal naabermaakondadest valdu juurde võttes.
Komisjon ei jõudnud tulemusteni. Puudus üksmeel. Peamised vastuolud olid Valga linnaga. Mõlemad tahtsid endale saada Liivi lahe aleviku, ööbiku valda, Valga linna ümbruse vallad (Paju, Sooru vallad), Vastse Laitsma vald. Tulemuseks selgitati välja vaidluskohad. Uuesti hakati kõnelema piiridest vabadussõja ajal. Kirjutati alla kokkuleppele, mis käsitles Läti väeosade loomist Eesti koosseisus. Eestlased sokutasid sinna lisa punkti, mis käsitles tulevast piirijoont- Valga linn pidi minema Eestile. Läti pidi nõustuma, sest nende olukord oli halb. Maakonnad: uued maakonnad, hilisemad muudatused: Maakondi oli Eestis kuni Vabadussõja lõpuni üheksa: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Saaremaa, Pärnumaa, Viljandimaa, Tartumaa ja Võrumaa. 1920. aastal lisandusid neile Petserimaa ja Valgamaa. Petseri maakonna põhiosaks kujunes Setumaa, millega liideti mõned venelaste asulad. Valga maakond moodustati peamiselt varem Viljandi, Tartu
välja astuda, kartes ise konflikti Bermondtiga. Eesti reageeris kiiremini, järgmisel päeval andis Laidoner korralduse saata Riiga 2 soomusrongi; võtsid enda alla kõik ülepääsud Väina jõest. Löödi tagasi Bermondti jõeületuskatsed. Eesti soomusrongide saabumine andis lätlastele moraalset tuge Riiat mitte maha jätta. 23.10 kutsus Laidoner mõlemad soomusrongid tagasi, lõpetas Kuramaa rinde väeosa formeerimise (kuna lätlased ei olnud nõus Eestile soodsat piirijoont andma). 11.11 läksid lätlased Antanti toetusel vasturünnakule, olid edukad, seejärel sekkusid võitlustesse ka leedulased. Dets keskpaigaks Bermondti Läänearmee lakkas olemast. .. Krasnaja Gorka fort. Antanti plaanide kohaselt pidi Eesti enda kätte võtma rindelõigu Soome lahest kuni Narva-Petrogradi raudteeni. 4. jalaväepolk läks järgi loodearmee kiiresti edasiliikuvatele vägedele, liikus edasi Petrogradi suunas. Krasnaja Gorka vallutamine oli Antanti jaoks üsna oluline.
Mõlema poole pilgud pöördusid erapooletu kohtuniku poole - kolonel Tallentsil tuli piirjoon paika panna. Esimese otsuse langetas 1. juunil 1920 - Valga linn jagati kaheks, aga mitte võrdseteks osadeks, Eestile jäi kesklinn ja Pudruküla (suurem osa), Lätile jäid vaid lõunapoolsed eeslinnaosad. Laiarööpmeline raudtee jäi Eestile, kitsarööpmeline raudtee jäi Läti poolele. 3. juunil Tallentsilt teine otsus, mis puudutas kogu ülejäänud piirijoont: kui 1. juuni otsuse järgi tundus, et otsus on langenud Eesti kasuks, siis ülejäänud piirijoone osas tuli kolonel Tallents vastu Lätile - suurem osa vaidlusalastest valdadest läks enamus Lätile. Seega oli siis piirijoon paigas. Mõlemad pooled leidsid, et neile on tehtud liiga. Tagantjärele võib öelda, et Tallents oli lihtsalt võõras võõral territooriumil, teda väga ei huvitanud, kuidas see piirijoon tõmmatakse
annaabi.ee 
