ruutvõrrandi abil järgmiselt: Yx= Yo+ bx- cx2, Kus Yx- saak väetisenormi (X) kasutamisel; Yo- saak väetamata põllult, b ja c- kordajad, mis leitakse katseandmete regressioonianalüüsi teel ning nende suurus sõltub kultuurist ja taimekasvatustingimustest. Kõige tõepärasema pildi väetiste efektiivsusest saame, kui väljendame seda nn. Piirefektiivsusena, mis näitab saagi juurdekasvu (enamsaaki) täiendava väetisühiku kohta (kg) teatud väetustasemel. Piirefektiivsust on võimalik väljendada matemaatiliselt järgmiselt: Yx'= b- 2cx Kui Yx= 0 ja seega b= 2cx, siis täiendava väetiskoguse lisamine enam saaki ei suurenda. Seda väetisnormi, mille korral saadakse agronoomiliselt maksimaalne saak, nimetatakse agronoomiliselt maksimaalseks väetisnormiks (Xmax) ja selle leidmiseks tuleb võrrand b= 2cx lahendada X suhtes: Xmax= b/2c Praktiliselt pole majanduslikult tasuv väetada agronoomiliselt maksimaalsete väetusnormidega
abil järgmiselt: Yx = Yo + bx cx2 Yx saak väetisnorm (x) kasutamisel Yo saak väetamata põllul b ja c kordajad, mis leitakse katseandmete regressioonanalüüsi teel ning nende suurus sõltub kultuurist ja taimekasvatustingimustest. Kõige tõepärasema pildi väetiste efektiivsusest saame, kui väljendame seda nn. piirefektiivsusena, mis näitab saagi juurdekasvu (enamsaaki) täiendava väetisühiku kohta (kg) teatud väetustasemel. Piirefektiivsust on võimalik väljendada matemaatiliselt ruutvõrrandi tuletise abil : Yx' = b 2cx Kui Yx = 0 ja seega b = 2cx, siis täindava väetisekoguse lisamine enam saaki ei suurenda. Seda väetisnormi, mille korral saadakse agronoomiliselt maksimaalne saak, nimetatakse agronoomiliselt maksimaalseks väetisnormiks xmax ja selle leidmiseks tuleb võrrand b = 2cx lahendada x suhtes: xmax = b 2c
kõrgem reaalne intressimäär. Näide 9 Oletame, et Suurbritannias on inflatsioon 4% ja USA-s 1%. Siis ei tohiks USA nominaalsed intressimäärad olla Suurbritannia omadest madalamad kui 2,97% (0,040,01)/(1+0,01). Juhul, kui see pole nii ja vahe on väiksem, kapital hakkab liikuma USA-sse ja vastupidi, kuni olukord tasakaalustub. Fisheri efekt kehtiks täielikult vaid siis, kui inflatsioonimäär ei mõjutaks tarbimisvajadust ja investeerimise piirefektiivsust ning kui inimesed arvestaksid inflatsioonimäära õigesti ette, mis on aga võimatu. Empiirilised uurimused näitavad, et seos intressimäära ja inflatsioonitaseme vahel ei ole väga range ja reaalsed intressimäärad ei ole kõikides riikides kaugeltki võrdsed (Zirnask. Raha, pangad ja ..., lk.142) Sellest ajast peale, kui valitsused ei saa kontrollida eurovaluutaturu intressimäärasid, on oodatavad intressimäärade erinevused vähenenud. Valitsustel on rohkem kontrolli
26 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Investeeringud I0 Kasumit investeeringutest g võib p prognoosida, g , kuid mingi g risk ikkagi g säilib. Määramatuse puhul on ainult ekspertide hinnangud. Investeerimise piirefektiivsust võib avaldada kujul: I0 = fi(r); fi < 0 (13) Autonoomne tarbimine C0. Ka teda nagu I0 võib vaadelda pöördfunktsioonina intressimäärast: C0 = fc (r) ( ); fc < 0 (14) Valitsemiskulud G0. Valitsemiskulud G0 on samuti mõjustatud intressimäärast, aga tunduvalt vähem kui eelmainitud
kõrge intressi määra või maksuseaduse tõttu, kuna mõlemad põhjused on takistuseks investeerimisele. 44. MEI mudeli d li ja j U / MPk - mudeli d li olulisteks l li t k tulemusteks t l t k on see, ett investeerimine näib olevat intressi pöördfunktsioon. 5. Piirefektiivsust MEI vaadeldi staatilise ISLM mudeli osana. 26 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Aja faktor investeeringutes 27 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Aja arvestamine investeeringutes Reeglina on põhivahendite kasutamisaeg tunduvalt pikem kui aasta. Seega investeerimisotsus tuleb rajada pikema perioodi jooksul loodetavale sissetulekule (tuleviku kasum)
annaabi.ee 
