pindadel; 4) Leitakse suhteline niiskus vastavatel pindadel: _ RH 100% kondensaat; _ RH 75..80% hallitus (Arvutused on otstarbekas koondada tabelisse). 46. Hoonepiirete õhupidavuse mõjud. Hoonete õhupidavuse mõjud: · _ energiatõhusus; · _ niiskustehnilised probleemid (niiskuse konvektsioon); · _ mikroorganismide, lõhnade, gaasi levik (hallituseosed, radoon, õhusaaste); · _ piirdepindade alajahtumine; · _ sisekliima kvaliteet, tuuletõmbus; · _ ventilatsioonisüsteemide toimivus; · _ müraprobleemid; · _ tuleohutus. 47. Hoonepiirete õhupidavuse mõõtmisel kasutatavad meetodid; õhulekkearv. Hoonepiirete õhupidavust iseloomustatakse õhulekkearvuga q50 , m3/(h·m2), mis näitab õhuvooluhulka (m3/h), mis läbib 1m2 suuruse pindalaga piiret, kui kahel pool piiret on teatav õhurõhkude erinevus (50 Pa).
Turbulentne õhuvool – õhuvool, kus osakestel lisaks voolusuunalisele liikumisele ka mitte- voolusuunaline liikumine. Osakesed liiguvad korrapäratult. Reynoldsi arv - vedelike ja gaaside voolamise laadi (laminaarne või turbulentne) määrav dimensioonita suurus. Re<2300 laminaarne vool; Re>3500 turbulentnevool. Õhulekke mõjud: hoonete energiatõhusus; niiskustehnilised probleemid; hallituse, õhusaaste, radooni levik siseruumidesse; piirdepindade alajahtumine; sisekliima kvaliteet, tuuletõmbus; ventilatsioonisüsteemi toimivus; müra; tuleohutus. Õhulekke suurus sõltub: hoonepiirete õhulekkest; õhurõhkude erinevustest; lekkekohtade paiknemisest; materjalide omadustest; sise- ja väliskliima tingimustest. Nõuded õhutõkkele - Õhutõkke materjal peab olema piisavalt õhutihe; õhutõke peab olema jätkuv üle kogu piirde pindala; materjal ja kinnitussüsteem peab säilitama oma omadused
keskmise temp-ga(kaalutud keskmine). E R = A1 + A2 + A3 + ... Kiirguslik ruumi asümmeeria selle asümmeetria seisukohalt on inimene kõige tundlikum sooja lae suhtes ja kõige vähem tundlikum sooja seina suhtes(vt lk 4B joonis 3). Ntx: kui kiirguslik asümmeertia on 10 kraadi siis sooja lae suhtes rahulolematuid 20% ja sooja seina suhtes 5%. Operatiiv temp. arvetab inimese soojus ülekannet kiirguse ja konvektsiooni kaudu. Ta võtab arvesse olukorra kus inimest ümbritseva piirdepindade(seinte) temp erineb ruumi temp-st. (vt Joonis 14 lk 3) t + tR Lihtsamal juhul operatiiv temp t oper = 2 Optimaalne temp on temp millega on ruumis rahul vähemalt 95% inimestest. t o Õhu liikuvus seda tuleb vaadelda alati koos temp-ga. Vabas õhus ei pööra inimene üldiselt erilist tähelepanu mõõdukale tuulele. Suletud ruumis on inimene aga küllalt tundlik ja saab liikumisest aru. Eriti
-konstruktsioonide kaardistamine, ülesmõõtmine, fotod; esmase ülevaatluse alusel koostati riskianalüüs ja täpsustati edasiste uuringute vajadus; põhjalikumad uuringud, mõõtmised ja proovide võtmine. Elamutes mõõdeti sõltuvalt võimalustest ja vajalikkusest eluruumide piirete õhupidavust, fotografeeriti välispiirdeid normaalrõhu ja alarõhu tingimustes külmasildade ja õhulekete väljaselgitamiseks, kontrolliti piirdepindade niiskust, elamute seintest ja põrandatest võeti puiduproove võimaliku mädanikkahjustuse väljaselgitamiseks (Joonis 2.1). Aasta jooksul mõõdeti tunnise intervalliga siseõhu temperatuuri ja suhtelist niiskust ning välispiirde sisepinna temperatuuri. Joonis 2.1 Puiduproovide võtmine seinast (vasakul) ja põrandast (paremal) võimaliku mädanikkahjustuse ja selle ulatuse väljaselgitamiseks. 2.2 Vundamendid ja esimese korruse põrandad 2.2
(riietatus ~1.0 clo) +22,0 °C ja suvel (riietatus ~0,5 clo) +25,5 °C (ISO EN 7730). Sisetemperatuur talvel üle +22 °C on seostatud haige hoone sündroomiga (SBS: sick building syndrome) (Jaakkola jt. 1989). Õhutemperatuuril ja -niiskusel on oluline mõju ka tajutavale õhu kvaliteedile (PAQ: perceived air quality) (Fang jt. 1998). Võrreldes niiske ja sooja õhuga, hinnatakse kuiva ja jahedat õhku kvaliteetsemaks. Sisetemperatuur ja ruumi piirdepindade temperatuur mõjutavad otseselt hoonete soojusenergia kulu ruumide kütteks. Soome ühepereelamutes läbiviidud uuring (Vinha jt. 2005) kinnitas tuntud rusikareegli kehtivust: keskmise sisetemperatuuri muutus 1 ºC võrra mõjutab energiakulu ~5 %. Kui hoonepiirded on madala pinnatemperatuuriga (soojustamata piirded, millel on suur soojusläbivus), siis soovib inimene sama soojusliku mugavuse saavutamiseks (sama operatiivne temperatuur) kõrgemat sisetemperatuuri (ISO EN 7730). Seda omakorda
annaabi.ee 
