Iseloomusta alateadvust *talletab nähtused,mis mingil põhjusel jäävad väljapoole teadvust *võimaldab vastu võtta singaali, mis teadvusesse ei jõua *seguneb minevik-olevik-tulevik (unenäod) *väljendub intuitsioonis,afektides,hüpnoosis,harjumustoimingutes Avaldub ka sellistes püüdlustes, tundmustes ja tegudes, mille põhjusi inimene ei teadvusta Kirjelda inimese NS---jaguneb kaheks: Kehanärvisüsteem (piirdeNs ja KeskNS) ja siseelundite närvisüsteem(parasüpaatiline(piirdeNS+kehaNS)ja sümpaatiline(piirdeNS+kehaNS) ***KeskNS(ajus) ja piirde NS, mis on üle kogu keha ja ühendab kõiki organeid keskNSga Kuidas funktsioneerib NS---jaguneb kaheks, *kehaNS - saab kontrollida, reguleerib skeletilihaste tegevust ning kordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitusi * siseelunditeNS - ei saa kontrollida, jaguneb-all Mis iseloomustab sümpaatilist NS ja parasümpaatilist NS--- sümpaatiline NS: Toimib suurt aktiivsust nõudvates tingimustes.
org.-lubisool, ränisool) HÜDROSTAATILINE: veest rakukõhr- ümaruss Seedeelundkond: rakusisene seedimine kehaõõnes/ kehaväline seedimine- ämblik/ seedekulgla(ümaruss)/ seedenäärmed Hingamiselundkond: vees- lõpused+ kehapind, õhus- kehapind+ trahheed+ kopsud Vereringeelundkond: veri, veresooned(arterid, veenid, kapillaarid), süda(1-4 kambrit, kojad ja vatsakesed) Erituselundkond: selgrootud- neerutorud, selgroogsed- neerud Närvisüsteem: keskns ajud(pea+ selja), piirdens- närvid(somaatiline, vegetatiivne). KK- närv- aju- elund Meeleelundkond: retseptor- närv- aju Sisenõrenäärmed: sisenõrenäärmed, hormoonid Sigimiselundkond: munasarjad- munarakud, seemnesarjad- seemnerakud 6) Loomariigi süsteem Riik.- LOOMARIIK (hmk selgrootud(käsnad, ainuõõssed, lameussid, ümarussid, rõngussid, lülijalgsed, limused, okasnahksed)+ hmk keelikloomad(süstikkalad+ selgroogsed)) Klass: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad
-5. varbale lühike varvastesirutaja - A: kandluult, K: 2.,3.,4. varba lülidele lühike suurvarbasirutaja - A: kandluult, K: suurvarbale lühike suurvarbapainutaja - A: kuupluult, lateraalselt talbluult, K: suurvarbale lühike varvastepainutaja - A: kandluult, K: 2.-5. varba lülidele 3. Närvisüsteem koosn.: NÄRVISÜSTEEM SOMAATILINE NS AUTONOOMNE NS KESKNS PIIRDENS SÜMPAAT NS PARASÜMP NS SELJAAJU PEAAJ SELJAAJ PEAAJU- - TSENTR PERIF TSENTR PERIF U U NÄRVID NÄRVID neuron - närvirakk; dendriidid, keha - tuum, aksonid; ehit. järgi jagun.: uni-, bi-, multipolaarsed, püramiidsed, funkts. järgi jagun.: sensoorne, lülineuron (vahend.), motoorne
3)Sensoorsed väljad-kuulmiskesk,nägemiskesk ja puutetundlikkuse aladele saabub meelte saadetud info NÄRVISÜSTEEMI EHITUS. Ül - *põhliül on inimese sees toimuvate protsesside intrigeerimine(ühendamine) *organismi elundite talitluse reguleerimine ja kordineerimine *sise-ja väliskeskkonna muutustega kohanemine SOMAATILINE NS e KEHA NS AUTONOOMNE NS e VEGETATIIVNE NS KESKNS PIIRDENS *Ül-siseelundite ja sisenõrenäärmete,südame ja verekeskkonna talitluse *pea-ja seljaaju *pea-ja seljaaju reguleerimine +31 paari närve närvid TAHTELE ALLUMATU SÜSTEEM! *ÜL-kontrollida *ÜL-reguleerib SÜMPAATIL NS PARASÜMP NS kogu elutegevust liikumiselundite *Ül-aktiveerib, *Ül-pidurdab, *Seljaaju:ühendab tööd-motoorne annab energiat ohu rahustab,taastab,
mitmeid eri tüüpe. Inimestel blastotsüst. Gastrula Ehk karikloode - jälle vale väide!! a) varane - 2 rakukihti - ektoderm (väline) ja entoderm (sisemine) b) hiline - lisandub veel ka mesoderm (vahepealne) Rakukiht samastub õpikutes antud terminiga looteleht. Inimesel kujuneb gastrula välja 2-3 arengunädalal. Hiljemalt lõppeb 1. arengukuuga. Tähtus: gastrula rakukihid panevad paika tulevaste organite algmed. Ektodermist kujunevad 1. Närvisüsteem (nii kesk-, kui piirdeNS) 2. Naha pindmine kiht (mitte kogu nahk) 3. Naha moodustised (karvad, küüned, piimanäärmed) Entodermist arenevad 1. Hingamiselundkond 2. Seedenäärmed (maks, kõhunääre, soolenäärmed) 3. Kusepõis Mesotermist areneb kaalukam osa organismist 1. Luustik 2. Lihastik 3. Sidekoed 4. Veresooned 5. Kuse-, suguelundid, v.a põis 6. Naha alumised kihid Kõikidest rakukestadest areneb osa sisenõrenäärmeid.
1/6 Somaatiline NS (KeskNS-seljaaju-peaaju; PiirdeNS-peaajunärvid-seljaajunärvid) 1. millisteks osadeks jaotatakse närvisüsteem (NS)? Autonoomne ehk vegetatiivneNS(Sümpaatiline NS -tsentraalne osa-perifeerne osa; Parasümpaatiline NS slaid 2, Anat - NS 8.1 lk 180 NS-tsentraalne osa-perifeerne osa) 2. millisteks osadeks jaotatakse somaatiline NS
(neofreudist), ei usknud, et vaimuhäirete põhjused on vaid seksuaalsed. Interprenteeris unenägusid laiemalt. Pooleli Närvisüsteem reguleerib kõikide elundite tööd ja koordineerib erinevate elundkondade talitust, kohandades seda pidevalt muutuvatele tingimustele, milles inimene viibib. NS kuuluvad seljajau, peaaju ja nendest lähtuvad närvid. Selja- ja peaaju moodustavad kesknärvisüsteemi ehk tsentraalse NS. Selja- ja peaajust väjuvad närvid aga piirdeNS ehk pesifeerse NS. Peaaju ehitus ja funktsioonid: Peaajul eristatakse viit osa: - Piklikaju: seljaajule kõige lähemal, kõige vanem aju osa (looteeas areneb esimena). Vereringe ja hingamine, autonoomse (vegetatiivse) ns talitus, eluliselt olulised refleksid – aevastamine, oksendamine, südame löögisagedus, süljeeritus. Piklikaju juures paikneb ajusild, mis reguleerib ajukoore aktiivsust: ärkvel olekut, und, tähelepanu.
annaabi.ee 
