Aphrodite mind lõppematu seksuaalse ihaga. Sellel põhjusel omastasin ma mitmed noored mehed. Silmapaistvaimad neist olid Cephalus, Tithonus, Orion ja Cleitus. Minul ja Tithonusel oli ka kaks last, Memnon ja Emathion, kellest said Etioopia kuningad. Ühel päeval pöördusin ma Zeusi poole, palvega muuta Tithonus surematuks. Kuid ma unustasin paluda tema igavest noorust ning seega muutus ta ajapikku vanaks meheks, kes siiski aina edasi elas. Minu jaoks oli teda raske piinlemas vaadata ja seega muutsin ma Tithonuse rohutirtsuks.
Ta plaanis oma isa julma mõrva eest auahnele onule, Claudiusele kätte maksta. Hamlet pidi olema kaval ning viima uue kuninga nii kaugele, et ta ennast välja reedaks. Tänu teatrietenduse lavastamisele sai ta teada oma isa mõrvari. Hamletil oli võimalus saada omale armastatud naine Ophelia ning ta oleks saanud oma eluga rahumeeli edasi minna. Ent ta oli kahjuks niivõrd kättemaksuhimuline, oli ta valmis loobuma oma õnnest ja armastuses, et saaks oma isa mõrvarit piinlemas näha. See saigi noorele Hamletile saatuslikuks. Claudius, Taanimaa kuningas oli nii auahne, et ta tappis oma venna, eelmise kuninga, tema tiitli nimel. Veidi aega peale seda abiellus ta Hamleti ema Gertrudiga, kes oli talle kõike muud kui naise eest. Kogu oma edasise perioodi pidi ta kannatama Hamleti terrori all ning samal ajal ka oma julma tapatööd varjama, mis muidugi polnud enam Hamleti jaoks mingi saladus.
Ta ei osanud arvata, et on ka ebaausaid ja omakasupüüdlikke inimesi. Seepärast ta ei kahtlustanudki oma isa mõrva. Alles peale vaimuga kohtumist, hakkas ta asju selgemini taipama. Ta oli kaval, kuna ta sai oma teatrieksperimendi abil oma isa mõrvari teada. Hamletil oli võimalus saada omale armastatud naine Ophelia ja oma eluga edasi minna. Kuna ta oli aga niivõrd kättemaksuhimuline, oli ta valmis loobuma oma armastatust, et saaks oma isa mõrvarit piinlemas näha. See saigi talle saatuslikuks. Claudius oli Taanimaa kuningas, kes oli niivõrd auahne, et tappis eelmise kuninga tema tiitli nimel. Peagi peale seda abiellus ta Gertrudiga, kes oli talle pigem aksessuaari eest kui naise eest. Kogu oma edasise perioodi pidi ta kannatama Hamleti terrori all ja veel oma tapatööd varjama, mis muidugi polnud enam Hamletile saladus. Ta teadis, et tal polnud enam lootust oma mõrvatööd
aastal leiti Roomas marmorist koopia. Kõrguseks on 2, 42 meetrit4. Skulptuurigrupp kujutab Laokooni ja tema kahte poega. Laokoon ja temast paremal asuv poeg on surmapiinades, kui kaks meremadu üritavad neid tappa. Vasakul asuvat poega hammustab madu paremast küljest. Preestri vasemal olev poeg tundub olevat peaaegu pääsenud, ta üritab veel oma jalga mao haardest eemaldada, samal ajal peegeldub tema näos õudus, kui ta vaatab oma isa ja venda piinlemas. ,,Laokoon" pärineb ajastust, mil Kreeka skulptuur tegi üsna suure muutuse: hakati rohkem kujutama liikuvust ja emotsionaalsust, skulptuur minetas oma staatilise ilme. See väljendub selles skulptuuris väga tõeliselt. Nägudesse on pandud palju emotsioone ja kehad on lihaselised ja liikumises. Ebaloomulikuna mõjuvad aga meeste käed, mis on liiga graatsiliselt seatud, on aimatav, et käed on skulptuurile hiljem juurde pandud ja originaalis nad arvatavasti nii ei olnud. Samuti
kätte maksta. Kuna Hamlet on kättemaksuhimuline ning manipuleeriv, ei anna ta kellelegi oma plaanidest teada. Ta on kõigi suhtes kahtlustav ning tegutseb läbimõeldult. Prints mängis hullu, sest teadis, et siis võib ta kõike öelda ilma, et teda hukka mõistetaks. Ta teab, et isa mõrvari tapmine ei oleks olnud õige lahendus. Sellega oleks ta lõpetanud vaid mõrvari elu, kuid viimane ei oleks kannatanud. Hamlet tahtis näha oma isa tapjat piinlemas. Oma pideva kahtlustamise ning plaanide sepitsemise pärast pidi ta paljust loobuma. Kuigi ta armastas Opheliat üle kõige maailmas, ei tohtinud ta seda välja näidata. Hamlet oli nii lootusetult kinni oma plaanis maksta isa mõrvarile kätte, et oli nõus kaotama isegi oma armastatu. Hamlet oleks saanud oma saatust muuta, kui oleks lasknud isa surmast lahti ning leidnud õnne koos Opheliaga. Võibolla oleks ta pidanud rohkem
Antsu olevat sdistatud Vargame Vabariigi loomises, mis oli tegelikult lastel nalja prast kirja pandud. Isa aga sai selle eest peksa. htul rkis isa Indrekule oma elust ja selle ebannestumistest, kuidas Jumala palumine pole tegelikult kunagi aidanud ning paganad elavad siiski paremini. sel valvas Indrek ema. Ning ema palus Indrekult rohtu, nii palju, et enam polekski vaja anda. Nad kll vaidlesid, kuid Indrek ji lpuks nusse, sest armastas oma ema vga ning ei tahtnud teda enam piinlemas nha. Ja ema vttis talt rohu vastu. Tegelastest: Indrek on maapoiss, kes tuleb linna, et edasi ppida. Kooli ta aga sisse ei saa. Asub elama Lohkude perre. Ta hakkab suhtlema mssajate, revolutsionridega. Kib jrjest enam nende kokkutulekutel ning satub sellest mingil mral sltuvusse. Ta on oma loomult rahulik, tahab ainult vabadust ning kige vhem kellelegi liiga teha. Armub ra Kristisse. Nad hoolivad ksteisest vga ning ei laseks iial teineteisega midagi juhtuda.