Kadripäev on nime saanud arvatavalt 4. sajandil elanud ja aastal 304 surnud Aleksandria pühaku Katariina järgi. Katariina oli 18-aastane noor haritud neiu, kes ei soovinud abielluda, sest ta oli Kristuse pruut. Legendi järgi väidelnud ta edukalt 50 filosoofi vastu, kes saadetud talle kristluse mõttetust tõestama. Vihane keiser saatis Katariina piinamisele ta pidi hukatama rattal. Legendi kohaselt lagunenud piinariistad koost. Lõpuks lasti tal pea maha raiuda. Katariina on noorte neidude ja naisõpilaste kaitsepühak. Kuna Katariina sümboliks on ratas, on tema kaitse all ka kõik rataste jõul töötavad mehhanismid. Ta on teoloogide, filosoofide, kõnepidajate patroon. Samuti lapsehoidjate (ta raiutud peast voolas vere asemel piima) ja igasuguste ketrus- ja kudumistööde patroon. Katariina kuju leidus peaaegu kõigis kirikuis, talle on Euroopas
Kadri Kadripäev on nime saanud arvatavalt 4. sajandil elanud ja aastal 304 surnud Aleksandria pühaku Katariina järgi. Katariina oli 18-aastane noor haritud neiu, kes ei soovinud abielluda, sest ta oli Kristuse pruut. Legendi järgi väidelnud ta edukalt 50 filosoofi vastu, kes saadetud talle kristluse mõttetust tõestama. Vihane keiser saatis Katariina piinamisele ta pidi hukatama rattal. Legendi kohaselt lagunenud piinariistad koost. Lõpuks lasti tal pea maha raiuda. Püha Katariina kultus algas 9. sajandil Siinai mäe juures, kuhu inglid olevat ta keha kandnud, ning oli oma tipul keskajal, levides näiteks "Kuldlegendi" vahendusel. Katariina on noorte neidude ja naisõpilaste kaitsepühak. Kuna Katariina sümboliks on ratas, on tema kaitse all ka kõik rataste jõul töötavad mehhanismid. Ta on teoloogide, filosoofide, kõnepidajate patroon. Samuti lapsehoidjate (ta raiutud peast voolas vere asemel piima) ja
Nii nagu igas pungas on ootel järgmisel kevadel puhkevad võrsed, lehed ja õied, nii on ka meist igaühe südames ootel uus puhkemine. Kadripäev, 25. november Kadri? Kadripäev on nime saanud Aleksandria pühaku Katariina järgi. Katariina oli 18 aastane noor haritud neiu, kes astus vastu imperaator Maximusele, kes kristlasi hukkas. Keiser proovis ta usku proovile panna, kuid Katariina pööras oma veenjad hoopis ristiusku. Legendi kohaselt lagunesid koost piinariistad, millega teda piinata püüti. Lõpuks hukati ta pea maharaiumise läbi. Loe veel ... Meile tulnud? Püha Katariina müüt tekkis 9. sajandil ning oli oma tipul 12. sajandil meile tuligi see koos ristirüütlitega. Olemasolevast sügistööde pühast sai püha Katariina päev ehk Kadripäev. Rahvas ise aga on arvanud ka, et see püha näiteks vene keisrinna Katariina järgi on nime saanud. Kaitsepühak? Katariina on noorte neidude ja naisõpilaste kaitsepühak. Kuna Katariina
riietust. Müsteeriumid olid stiililt väga vastuolulised. Paljud kohad olid sügavalt usklikud ja katolikule kirikule meelepärased ning teised jällegi puht rahvalikud ja kohati isegi matslikud. Lavastaja kõndis etenduse ajal mööda lava ja ütles vajadusel teksti ette. Samuti esitas ta proloogi ning esitas tänusõnad raele ja kirikule. Lavakujundus oli rikkalik. Paradiis oli sisustatud kaunite vaipade, puude, põõsaste ja kalli mööbliga. Põrgus oli suur katel, piinariistad ja draakonilõuad. Tihti aeti läbi ka tinglike dekoratsioonidega. Nt. Linnanimi tähistas tervet linna. Aja jooksul kasvasid välja ka elukutselised näitlejad. Ka tänapäeval võib näha keskaegseid müsteeriume. 10 Kokkuvõte Keskaja mõiste kehtib siiski Lääne-, Kesk- ja Lõuna-Euroopa maade kohta. Lääne-Rooma keisririigi langus ei mõjutanud aga kuigivõrd
avada, vaid selle ette veeretati raskeid kivimürakaid ning kaevatud avaus täideti mullaga. Seda sündmust on mitmed isikud oma silmaga pealt näinud ja nende poolt teatakse ka praegu näidata raudukse asupaika kindlasti kätte. Kord oli juba praegusel mõisasüdame omanikul kavatsus seda saladust avastada, kuid kulude kartusel jäeti see edaspidiseks. Vanarahva kõneluste kohaselt peaksid need keldrid varjama endas ka muistset piinakambrit, kus keskaegsed piinariistad seisavad veel praegugi endises korras. Kuna siin keldrite avastamine on seotud õige vähese kuluga, siis peaksid meie ajaloolased juba lähemal ajal võtma selle töö käsile ning tooma Edise keskaegsete kindluskeldrite saladuse päevavalgele. Võimalik, et samadest keldritest viib ka maa-alune tee Jõhvi kirikusse, kuna viimane oli Edisega kindlate andmete kohaselt sarnase käiguga ühendatud. Jõhvi kirikualuses oli selle käigu algus
nirisevat ja peened piitsapiud pillasid seda läbi õhu vingudes tilkadena rahva sekka. Quasimodo sai tagasi oma esialgse ükskõiksuse. Vähemalt näis see nõnda olevat. Esialgu oli ta hääletult ja ilma suurema välise pingutuseta oma köidikuid puruks tõmmata katsunud. Ta silmis nähti tulukest süttivat, nähti, kuidas ta lihased pingulduvad, liikmed vinna tõmbuvad ja rihmad ning sidemed järele venivad. See oli võimas, hirmuäratav, meeleheitlik pingutus, kuid prevo-tee vanad piinariistad pidasid vastu. Nad rägisesid küll, aga see oli ka kõik. Quasimodo langes jõuetuna tagasi. Jahmatus ta näol andis maad sügava kibeduse ja võimetuse ilmele. Ta sulges oma ainsa silma, laskis pea rinnale langeda ja jäi vait nagu surnu. Pärast seda ei liigatanud ta enam. Miski ei suutnud teda sest tardumusest välja viia, ei ta veri, mis vahetpidamata voolas, ega hoobid, mis veel vihasemaks muutusid, ei piinameistri 1 2 7
annaabi.ee 
