Harilikult määratakse vastutavaks vööri- või ahtri kaubaruumide eest. Enne laadimise algust peab veenduma kaubaruumide puhtuses, pilsside korrasolekus. Veenduma vajaliku hulga separatsioonimaterjali olemasolust kaubaruumis. Kontrollima laadimisvahendite valmisolekut, õiget asetust. Veenudma, et kaubaruumi valgus oleks töökorras. Kontrollima tulekustutusvahendite ja varsustuse valmisolekut. Tvindekiga laevas tagama tvindeki reelingute kohalolekut. Piimidega kaubaluugi puhul veenduda, et piimid on kinnitatud. Valmistuda vajadusel kaubaruumide kiireks sulgemiseks vihma korral. Lossimise korral kontrollida kaubaruumi, veendumaks, et kogu laadung on lossitud. Regulaarselt kontrollima kauba laadimist, veendumaks selle õiges paigutuses ja vajaliku separatsioonimaterjalde kasutamises. Fikseerida logiraamatus kõik kaubaoperatsioonidega seotud ajamomendid
valmistatakse latt- pulbidest, nurkterasest või T-profiiliga taladest. · Kimmikniid ühendavad kaari põhjaflooridega Põiksüsteemilises pardasilluses kasutatakse kolme põhilist kaarte varianti: · tavalised kaared · raamkaared · kombineeritud kaared · Üleval, teki all seotakse kaared piimikniide abil piimidega (tekialuste põiktaladega). · Pardaid toestavaid pikitalasid nimetatakse pardastringeriteks Pikisüsteemilise talastikuga pardasilluse ehitus. Seda konstruktsiooni kasutatakse pikkadel saledatel laevadel, kus on raske tagada üldpikitugevust (sõjalaevadel, reisilaevadel aga ka raskeid laste vedavatel balkeritel
Tänapäeval on kasutamist leidnud veel üks tüüp laevu, milles kombineeritud süsteem on modifitseerituid. Seda kasutatakse teatud spetsialiseeritud laevade tarvis, millel on väga pikad ja laiad laadluugid ja seega praktiliselt kogu tekk avatud. Seega jääb teki koosseisu liiga vähe materjali, mis võiks tagada piki- ja põikitugevuse. Põikitugevus saavutatakse väga tugevate ja massiivsete luugikraede põikidetailide ning eriti tugevate piimidega, seal kus neid saab paigutada. Samuti kasutatakse luugiavade piirkonnas tihedalt tugevaid tugi- või kandekaari Pikitugevuse ammavad paksendatud tekiplaadistus (tekistringer) ja pardaplaadistuse tugevdatud ülemine vöö (siirivöö). Ka luugikrae külgserv on tehtud eriti tugev ja massiivne. Vahel jadatakse luuk pikuti pooleks, mis lubab laeva teki keskossa seada täiendava tugeva luugikrae tagamaks pikitugevust. Vahel kasutatakse tekist kuni vahetekini ka täiendavat vaheseina.
kuivlastilaevadel. Tänapäeval on kasutamist leidnud veel üks tüüp laevu, milles kombineeritud süsteem on modifitseerituid. Seda kasutatakse teatud spetsialiseeritud laevade tarvis, millel on väga pikad ja laiad laadluugid ja seega praktiliselt kogu tekk avatud. Seega jääb teki koosseisu liiga vähe materjali, mis võiks tagada piki- ja põikitugevuse. Põikitugevus saavutatakse väga tugevate ja massiivsete luugikraede põikidetailide ning eriti tugevate piimidega, seal kus neid saab paigutada. Samuti kasutatakse luugiavade piirkonnas tihedalt tugevaid tugi- või kandekaari Pikitugevuse ammavad paksendatud tekiplaadistus (tekistringer) ja pardaplaadistuse tugevdatud ülemine vöö (siirivöö). Ka luugikrae külgserv on tehtud eriti tugev ja massiivne. Vahel jadatakse luuk pikuti pooleks, mis lubab laeva teki keskossa seada täiendava tugeva luugikrae tagamaks pikitugevust. Vahel kasutatakse tekist kuni vahetekini ka täiendavat vaheseina.
Tänapäeval on kasutamist leidnud veel üks tüüp laevu, milles kombineeritud süsteem on modifitseerituid. Seda kasutatakse teatud spetsialiseeritud laevade tarvis, millel on väga pikad ja laiad laadluugid ja seega praktiliselt kogu tekk avatud. Seega jääb teki koosseisu liiga vähe materjali, mis võiks tagada piki- ja põikitugevuse. Põikitugevus saavutatakse väga tugevate ja massiivsete luugikraede põikidetailide ning eriti tugevate piimidega, seal kus neid saab paigutada. Samuti kasutatakse luugiavade piirkonnas tihedalt tugevaid tugi- või kandekaari Pikitugevuse ammavad paksendatud tekiplaadistus (tekistringer) ja pardaplaadistuse tugevdatud ülemine vöö (siirivöö). Ka luugikrae külgserv on tehtud eriti tugev ja massiivne. Vahel jadatakse luuk pikuti pooleks, mis lubab laeva teki keskossa seada täiendava tugeva luugikrae tagamaks pikitugevust. Vahel kasutatakse tekist kuni vahetekini ka täiendavat vaheseina.
- kastkonteiner 1 - külmutuskonteiner - lahtine konteiner - puistlasti konteiner - tankkonteiner Kastkonteinerit kasutatakse põhiliselt tükklasti veoks ja see on varustatud otsaustega. Konteineri karkass koosneb kahest jäigast otsaraamist, mille alumised osad on ühendatud kahe tugeva talaga. Piisava jäikuse tagamiseks on need talad ühendatud põiktaladega piimidega. Otsaraamide ülemised osad on samuti ühendatud taladega, kuid need talad on väiksema tugevusega ja kergemad kui alumised talad. Konteineri koormuse peamisteks kandjateks on nurkade püsttalad. Nurkades keevitatakse talad spetsiaalse talade ühenduselemendi fitingu külge. Ülemiste fitingute nurkade avad on ette nähtud konteineri haakimiseks automaathaaratsiga või muude haaratsitega. Neid fitinguid kasutatakse konteinerite seostamiseks üksteisega ja nende kinnitamiseks teki külge