Randlased sõid värsket kala iga päev Liha ja veretoidud Liha söödi peamiselt talvel Mardipäevaks hani, kadripäevaks kana Pulmadeks või matusteks mullikas/vasikas/lammas/noor siga/kodulind Päädikutest ja kehvemast lihast suppi Jaheliha Soolati sisse Pekki lisati paljudele toitudele Vinnutamine Pühadeks või pidudeks liha küpsetati Verikäkid Verileib Verivorst Piim ja piimasaadused Valdavalt oli toidu kõrval hapupiim Hapuks läinud piimalt riisuti koor võikirnusse ja löödi võiks Võid säilitati soolatult Petipiim Hapu ehk kirnurokka Kohupiim Kohupiimakattega korbid Sõir Argi ja peojoogid Hapuroka Kali ja taar Mahlakali (kasemahlast) Kadakamarjajook või tee Meejook (meeõlu) Õlu Ohvriõlu (nim kahjaks) Soeõlu ehk peergas (pulmadeks) Soojendatud õllevirre (pulmadeks) Viin ,,Kui ei ole surmatõbi siis saab ikka viinast abi" Toitluse uuenemine Linlikum, rahvusvahelisest toidukultuurist mõjustatud laad hakkas levima
CO2 ja H2O Rasv + lipaas = energia + CO2 ja H2O Oksüdatsioonil vabanevat energiat kasutab organism: liikumiseks, aju tööks, füüsiliseks tööks, kasvamiseks, keha to säilitamiseks, rakkude uuendamiseks, südame tööks...jne. Rasvade tähtsus / kasutamine: 1. On organismi energiaallikateks kasutatakse toiduainetena, 2. Neli vitamiini (A, D, E ja K-vitamiin) lahustuvad organismis ainult rasvades. Rasva eemaldamisega piimalt kaovad ka osad vitamiinid. 3. Rasvakiht naha all kaitseb keha mahajahtumise eest. 4. Rasvakiht polsterdab siseelundeid ja hoiab neid paigal. 5. Kastuatakse seebi tootmiseks Rasv + NaOH = seep Väga ammustel aegadel kasutati seebikivi asemel puutuhka. 6. Nahahooldusvahendite tootmiseks salvid, kreemid 7. Margariinide ja või tootmiseks 8. Ravimid kalamaksaõli, riitsinusõli 9. Pesupulbrid, pastad, vedelikud sisaldavad fosfaate on sünteetilised pesuvahendid,
Lõuna-Eestis on veritanguvorst põline. Sealt levis see 19. sajandi jooksul järjest põhja poole. [] Piim ja piimasaadused Toidulaual oli piim kevadest, lehmade poegimise ajast, kuni nende kinnijäämiseni sügisel. Rõõska piima kasutati vähe, tavaliselt leente ja putrude keetmisel. Valdavalt oli toidu kõrval hapupiim. [] Piima hapendati madalates sõõrikutes laudnõudes, piimapüttides, mida hoiti piimakapis. Hapuks läinud piimalt riisuti koor pealt ja koguti umbes meetri kõrgusesse koore- ehk võikirnusse, kus see võiks löödi. Võid jätkus tavaliselt vaid pudru silma panemiseks. Võimalusel säilitati võid soolatult ka talveks. Võitegemisel alles jäänud petipiim jäeti joomiseks ja pandi karaskitaignasse. Joogiks tehti ka hapupiimast ja vedelast odra- või rukkijahukördist hapu- ehk kirnurokka, mida hoiti suures piimakirnus. [] 14
toitudele. Liha ka vinnutati, pärast soolas seismist riputati õue, enamasti aga tuppa ahjukerise kohale, kus see mitu nädalat suistu sees aeglaselt kuivas. Kokkuhidlikul perenaisel jagus liha kevadeni. Piim ja piimasaadused Kevadest, lehmade poegimise ajast peale kuni nende kinnijäämiseni sügisel oli toidulaual piim. Peamiselt tarvitati hapupiima, rõõska piima üsna vähe. Piima hapendati madalates sõõrikutes lauanõudes, piimapüttides, mida hoiti piimakapis. Hapuks läinud piimalt riisuti koos pealt ära, koguti see koore- ehk võikirnu, kus see üles-alla liikuva männa abil võiks löödi. Joogiks tehti ka hapupiimase ja vedelast odra- või rukkijahukärdist hapu- ehk kirnurokka. Kooritud hapupiima ahjus kuumutades saadi kohupiim, mis oli valdavalt lõunaeestlaste toit. Mulgimaal tehti ka kohupiimakattega korpe. Kagu-Eestis tehti ka kohupiimajuustu sõira. Rõõsas piimas kuumutatud kohupiim,
min.sööt 8 0,1 0,80 kr Kokku 33,24 kr min.sööt 21 0,63 Kokku 41,99686 53,23 kr 28,5 3060 Kõik kulud kokku 86,47 kr Vajadus 28,5 3060 Piimalt laekub 171,00 kr 65 180,7 94,61896 Põhisöötdaega 10,5 1705 Maksustamata kasum 84,53 kr 75 Jõusöötadega 18 1355 tootlikkus 0,49 kr 256 10,28 5,381035
annaabi.ee 
