täielikult koorte ja kilede jäägid Pärast pardi-, hane- ja vutimunade käitlemist tuleb puhastada ja desifitseerida kõik vahendid enne kana-, kalkuni- või pärlkanamunade käitlemise alustamist Munatoodete kõik osad tuleb kuumtöödelda pärast purustamist nii kiiresti kui võimalik Ettevõttes peab olema välistatud inimesele söögiks kõlbmatu toidutoorme kasutamine ja sellest munatoodete valmistamine Munatoodetele esitatavad nõuded Piimahappe sisaldus munatoote kuivaines võib olla kuni 1000 milligrammi kilogrammis Merevaikhappe sisaldus munatoote kuivaines võib olla kuni 25 milligrammi kilogrammis Munakoorte, munakilede ja teiste osade jääkide kogus võib olla kuni 100 milligrammi kilogrammis munatoote kohta 3-hüdroksüvõihappe konsentratsioon modifitseerimata munatoote kuivaines võib olla kuni 10 milligrammi kilogrammis Munatoodete pakendamise nõuded
rakkude tsütoplasmavõrgustikus. Aeroobsel glükolüüsil (küllaldase hapniku olemasolul) saadakse kaks püroviinamarihappe molekuli ja eraldub neli vesiniku aatomit. Eraldub kaks ATP molekuli. Vesiniku aatomid seostuvad NADiga, mis võimaldab neid järgnevalt kasutada hingamisahela reaktsioonides. Anaeroobne glükolüüs ehk käärimine lõpeb piimhappe (lihaskoes või piimhappebakterite elutegevusel; ühest glükoosi molekulist saadakse kaks piimahappe molekuli. Eraldub 2 ATP molekuli) või etanooli (pärmseened, bakterid; moodustub kaks etanooli ja kaks ATP molekuli) moodustumisega), tsitraaditsüklist (Toimub mitokondri sisemuses. Enne tsitraaditsüklisse sisenemist eralduvad PVHst süsihappegaasi molekul ja kaks H aatomit. Koosneb ensüümide poolt katalüüsitavatest reaktsioonidest, mille käigus eralduvad järk-järgult CO 2 molekulid ja H aatomid. H aatomid
Alkoholid Happed CH2(OH)CH2CH2COOH + NaOH = CH2(ONa)CH2CH2COOH + H2O CH2(OH)CH2CH2COOH + NaOH = CH2(OH)CH2CH2COONa + H2O 16. Millise aineklassi omadusi on lisaks karboksüülhapete omadustele kloroetaanhappel? Põhjendada struktuuriga. Kirjutada võrrand mõlema aineklassi iseloomuliku omaduse kohta. Halogeenühendid Happed CH2(Cl)COOH + NaOH = CH2(OH)COOH + NaCl CH2(Cl)COOH + NaOH = CH2(Cl)COONa + H2O 17. Iseloomustada lühidalt sipelghappe, oblikhappe, piimahappe leidumist looduses. Õp lk 22 18. Milleks kasutatakse bensoehapet, äädikhapet, sidrunhapet Bensoehapet toiduainetööstuses, kosmeetikatööstuses konservandina, säilitusainena Äädikhape toiduainetööstuses, keemiatööstuses konservandina, säilitusainena Sidrunhape toiduainetööstuses maitseainena 19. Millistele aineklassidele iseloomulikke omadusi on antud ühenditel ? Näidata ära funktsionaalrühmad, märkida funktsionaalrühmade nimetused
- Optimaalne kasvutemperatuur on neil 25-30°C ja pH 5,5-6,5 (suutes kasvada temperatuurivahemikus 5 42°C ja pH 4-7 juures). - Biokeemiliselt ei ole tegelikult tegemist tõelise käärimisega, sest protsess toimub hapniku osavõtul. - Hapniku juuresolekul oksüdeerib Acetobacter äädik- ja piimhappe edasi CO2 ja veeks. 9. Alkoholkäärimine pärmseened ja neile esitatavad nõuded. Kuni püruvaadi tekkeni identne piimahappe käärimisega, lõpp-produktiks etanool toimub pärmseente toimel ilma õhuhapnikuta. C6H12O6= CH3CH2OH + CO2 Tärkliserikastes toiduainetes (kartul, teravili) sisalduv tärklis lõhustatakse ensümaatiliselt glükoosiks, mille anaeroobsel käärimisel saadakse etanool. Marja- ja puuviljamahladest saadakse veini. Alkoholi fermentatsiooni mõjutab: hapnikuga varustamine (piiramatu hapnikuvaru- raku kasvamine;
tulemusena taimemahla eemaldumine. Rohkesti hallitus ja pärmisseeni. Piimhappebakter areneb aeglaselt. Kohe paigutatud massis kestab faas kaua ja kaasnevad suured toitainete kaod. Tihendamisel (õhu eemaldumisel) gaas eraldub. 2. Põhilline käärimine toimub piimahappebakterite rohkel paljunemisel anaeroobses keskkonnas tekkiv piimhappe muudab keskkonna happeliseks (4,0-4,3), see pidurdab teiste mikroorganismide paljunemist. 3. Lõppvalmimise faas- piimahappe bakterid hukkubad enda poolt tekitatud happelises keskkonnas. Käärimine lõppeb ja silo valmis. Optimaalne temperatuur on 25-30 kraadi. Võihappeline käärimine on põhiline konkurent piimhappebakterile: kasutatakse ära suhkrud, tärklis ja piimahappe. Tähtis saavutada happelist keskkonda. Vähese happesuse korral aktiviseerub roiskbakterite tegevus, silo omandab halva lõhna ja rikneb. Riskbakterid lõhustavad põhiliselt valke. Elavad aeroobses keskkonnas ja optimaalne ph 5,5
Silo valmistamise on kõige tähtsamet sileertiav mass kääriks niiskustingimused ei vaja põhjalikku reguleerimist ja rohukamarad sisaldavad küllaldaselt kultuurilike ja piimhappeliselt, mis surub maharoiskumist ja lagunemisprotsessid ning rohi konserveerib. Käärimisprotsessdie ei ole umbrohtunud luht-kastevarre või võilillega. Pealtparandamise tähtsamateks võteteks on võsa suunamiseks on kolm põhilist moodust: soodustatakse piimahappe käärimist, lisatakse konserveerivad ained või laastamine, kivide koristamine, tasakaalustatul väetamine ja heinaseemnete kamarasse külv. Väetamine rohi närvutatakse. Hein on kuivatatud rohusööt, et hein säiliks peab ta kuivaine sisaladus olema 83 % ja regulaarne käsutamine muudavad mõne aastaga rohustu koostist ja saagikus võib 2-3 korda 25) Rohusöötade ( haljasrohi, silo, hein) kvaliteet: mõjurid, loomade nõuded, hindamise võimalused suureneda
väiksema toksilisusega, mõjub aga palju aktiivsemalt mikroobidele. Väikestes kogustes leidub teda ka pihlaka marjades. 21.Bioloogiliste teguritemõju mikroorganismide elutegevusele ja mikroobide vahelised suhted Looduslikes tingimustes, nii nagu toiduaineteski, elavad ja paljunevad erinevad mikroobid. Nende vahel kujuneb välja mitmesuguseid suhteid. Juhul, kui 2 eri liigi vahel on vastastik kasu ja isegi kasvavad paremini, kui üksi, siis nimetatakse seda sümbioosiks. Nt piimahappe bakterid tekitavad piimhapet ja valmistavad keskkonda ette pärmseente kasvuks. Need võivad kasutada piimhapet ning produtseerida ise vitamiine ja teisi ühendeid, mis on jällegi vajalikud piimhappebakteritele. See suhe on keefiris. Kui suhtes ei väljendu vastastikku kasu ja kooselu ei too organismile kahju, siis seda nimetatakse kommensialismiks. Nt inimese organism ja selle normalne mikrofloora, piimhappe bakterid ja taimed.
väiksema toksilisusega, mõjub aga palju aktiivsemalt mikroobidele. Väikestes kogustes leidub teda ka pihlaka marjades. 21.Bioloogiliste teguritemõju mikroorganismide elutegevusele ja mikroobide vahelised suhted Looduslikes tingimustes, nii nagu toiduaineteski, elavad ja paljunevad erinevad mikroobid. Nende vahel kujuneb välja mitmesuguseid suhteid. Juhul, kui 2 eri liigi vahel on vastastik kasu ja isegi kasvavad paremini, kui üksi, siis nimetatakse seda sümbioosiks. Nt piimahappe bakterid tekitavad piimhapet ja valmistavad keskkonda ette pärmseente kasvuks. Need võivad kasutada piimhapet ning produtseerida ise vitamiine ja teisi ühendeid, mis on jällegi vajalikud piimhappebakteritele. See suhe on keefiris. Kui suhtes ei väljendu vastastikku kasu ja kooselu ei too organismile kahju, siis seda nimetatakse kommensialismiks. Nt inimese organism ja selle normalne mikrofloora, piimhappe bakterid ja taimed.