jõuab rasket talutööd teha -pikendused, kunstküüned- ja palju lapsi ilmale kanda ripsmed, silikoonrinnad, rasvaimu jms eelistatud poisid; lapsi nii järeltulijad üks-kaks last palju, kui jumal andis ja võttis tuline täkk ja roosidega sõiduriist ilus kiire auto saan suur kari (krubis villaga jõukuse näitajad Eesti rikaste edetabel, villa lambad, hea piimaanniga mere ääres (Hispaanias), lehmad) firmariided, välisreisid, ilus noor naine jne vähemalt üks poeg linna laste haridustee era- ja eliitkoolid, tasuline kooli kõrgkooliõpe nii kodu- kui ka välismaal koht kõrtsi sakstekambris seltskondlik VIP-kohad, presidendi
hõbeprossiga. Liina isa Rein kahtlustab hõbeprossi varguses kiltrit ja käib tuulispea kujul tema kodu läbi otsimas; kuid kilter tuleb samal moel kätte maksma. Rein saab temast jagu ja surmab kiltri. Koera Kaarel on hädas piinava halltõvega; rehepapi õpetuse järgi saab ta viina abil haigusest lahti, kuid peab nüüd päevad läbi jooma. Imbi ja Ärni on vanapaar, kelle elu sisuks on vargil või santimas käimine. Nende õnnelootus on suur, kui nad püüavad kinni erakordse piimaanniga merilehma, kuid nad trumpab kavalusega üle Aida-Oskar ning võtab lehma endale. Vahepeal kimbutab külaelanikke katk, kellest tänu rehepapi kavalusele siiski jagu saadakse. Mõisa kubjas Hans armub kaunisse parunipreilisse, kuid tal pole vähimatki lootust oma armastatuga kokku saada. Ta meisterdab lumest krati, kes preili tema kambrisse tooks, kuid elustunud lumemees osutub mitte varavedajaks vaid romantiliste rüütlilugude vestjaks
seda sõigi, mille peale tegi ta end naerualuseks. 4. Tegelaste iseloomustused. Mõne sündmuse kaudu. Rehepapp Rehepapp, kes oli peategelane, oli kõikidest kõige targem, kavalam ja mõistlikum. Ta kavaldas isegi Vabapagana üle, kelle hundid lõhki rebisid. Aida-Oskar Aida-Oskar oli väga kaval mees. Imbi ja Ärni, kes on vanapaar ja kelle elu sisuks on vargil või santimas käia; nende õnnelootus on suur, kui nad püüavad kinni erakordse piimaanniga merelehma, kuid Aida-Oskar on väga kaval mees ja trumpab nad kavalusega üle ja võtab lehma endale. Kupja-Hans: Ta suutis inimestelt asju välja petta ja oli üsna taibukas mees. Näiteks õnnestus tal mõisahärralt peotäis raha välja petta, sellega, et mõisnik küsis, miks aidas vähe vilja on ja Hans ütles, et need on Eesti suured hiired ning oleks raha vaja, et kass osta. Mõisnik muidugi andis talle raha ja Hans läks ja tõi Nõia-Ella maja juurest ühe hulkuva kassi, nii et ei
Liina isa Rein kahtlustab hõbeprossi varguses kiltrit ja käib tuulispea kujul tema kodu läbi otsimas; kui viimane tuleb samal moel kätte maksma, saab Rein temast jagu ja surmab vastase. Koera Kaarel on hädas piinava halltõvega; rehepapi õpetuse järgi saab ta viina abil haigusest lahti, kuid peab nüüd päevad läbi purjutama. Imbi ja Ärni on vanapaar, kelle elu sisuks on vargil või santimas käimine; nende õnnelootus on suur, kui nad püüavad kinni erakordse piimaanniga merilehma, kuid nad trumpab kavalusega üle Aida-Oskar ning võtab lehma endale. Vahepeal kimbutab külaelanikke katk, kellest tänu rehepapi kavalusele siiski jagu saadakse. Mõisa kubjas Hans armub kaunisse parunipreilisse, kuid tal pole vähimatki lootust oma armastatuga kokku saada. Ta meisterdab lumest krati, kes preili tema kambrisse tooks, kuid elustunud lumemees osutub mitte varavedajaks vaid romantiliste rüütlilugude vestjaks. Preili akna taga õhkavasse Hansu armub omakorda Räägu
hõbeprossiga. Liina isa Rein kahtlustab hõbeprossi varguses kiltrit ja käib tuulispea kujul tema kodu läbi otsimas; kui viimane tuleb samal moel kätte maksma, saab Rein temast jagu ja surmab vastase. Koera Kaarel on hädas piinava halltõvega; rehepapi õpetuse järgi saab ta viina abil haigusest lahti, kuid peab nüüd päevad läbi purjutama. Imbi ja Ärni on vanapaar, kelle elu sisuks on vargil või santimas käimine; nende õnnelootus on suur, kui nad püüavad kinni erakordse piimaanniga merilehma, kuid nad trumpab kavalusega üle Aida Oskar ning võtab lehma endale. Vahepeal kimbutab külaelanikke katk, kellest tänu rehepapi kavalusele siiski jagu saadakse. Mõisa kubjas Hans armub kaunisse parunipreilisse, kuid tal pole vähimatki lootust oma armastatuga kokku saada. Ta meisterdab lumest krati, kes preili tema kambrisse tooks, kuid elustunud lumemees osutub mitte varavedajaks vaid romantiliste rüütlilugude vestjaks. Preili akna taga õhkavasse Hansu armub omakorda Räägu
vaene mees sellega hakkama ei saa. Seepeale käsib rehepapp puhtal karsklasel, Kaarlil ära juua hea samakas viina, sest ega halltõbi viinahaisu salli. Seepeale saab aga Kaarlist joodik, kes meeleheitlikult viina otsib. Imbi ja Ärni on vanapaar, kes mitte midagi ausal teel teenida ei kavatse. Kõige rohkem igatsevad nad leida suur rahapada, mis kuhugi metsa peidetud on. Kui see plaan aga vilja ei kanna püüavad nad kinni erakordse piimaanniga merilehma, mis aga varastatakse nende käest Aida-Oskari poolt. Nimelt jälitab Oskar vanapaari, nähes nende saaki, ning ajab vanad inimesed siis segadusse ja omavahel vaidlema, ning saab lehma endale. Mõisa kubjas Hans on rehepapi sõber, ning vaese mehe saatuseks oli armuda mõisapreilisse, kellega tal ometigi lootust pole kohtuda. Meeleheites meisterdab Hans omale lumest krati, mis vara tassimise asemel talle armulugusid räägib. Nimelt on lumeks jäätunud vesi rännanud
maa kohal. Kui keegi öelnud, et pilv kohiseb nagu meie püha tammik, sadanud see maha ja saanud järveks. Püha tammik jäi järve põhjakaldale ning järve asemel olnud mägedest said saared. Teist laadi lood jutustavad aga hiidnaisest või Lindast, kelle viis poega sõjas hukka saanud. Viis saart on tema kuhjatud kalmukünkad ning Pühajärv tekkinud leinava ema pisaratest. Ilmselt on usutud, et vee all elab järverahvas. Kord tulnud järvest hea piimaanniga lehm ja jäänud karja hulka. Seitsme aasta pärast kostnud järve poolt hüüd ja lehm läinud järve tagasi. PÜHAD ALLIKAD Enamik Eesti pühaks peetud allikaid on terviseallikad, nendest arvati, et nad kõiksugu silma ja nahahaigusi ravivad või noorendavat toimet omavad. Teistest allikatest arvati, et nende võimuses on ilma muuta, neid kutsuti ilmaallikateks. Paljude allikate kohta uskus vanarahvas, et nende sisse on peidetud varandus. SAULA SINIALLIKAD
Liina isa Rein kahtlustab hõbeprossi varguses kiltrit ja käib tuulispea kujul tema kodu läbi otsimas; kui viimane tuleb samal moel kätte maksma, saab Rein temast jagu ja surmab vastase. Koera Kaarel on hädas piinava halltõvega; rehepapi õpetuse järgi saab ta viina abil haigusest lahti, kuid peab nüüd päevad läbi purjutama. Imbi ja Ärni on vanapaar, kelle elu sisuks on vargil või santimas käimine; nende õnnelootus on suur, kui nad püüavad kinni erakordse piimaanniga merilehma, kuid nad trumpab kavalusega üle Aida-Oska ning võtab lehma endale. Vahepeal kimbutab külaelanikke katk, kellest tänu rehepapi kavalusele siiski jagu saadakse. Mõisa kubjas Hans armub kaunisse parunipreilisse, kuid tal pole vähimatki lootust oma armastatuga kokku saada. Ta meisterdab lumest krati, kes preili tema kambrisse tooks, kuid elustunud lumemees osutub mitte varavedajaks vaid romantiliste rüütlilugude vestjaks
aga viinamarju, oliive, pirne, õunu ja granaatõunu. Eriti palju tööd nõudsid viinamarjad, tänu sellele eraldati neile kõige parem maa, mida hinnati kuni 10 korda kallimaks tavalisest põllumaast. Tähtsal kohal oli ka karjandus. Peamiselt peeti lambaid ja kitsi, kes leidsid ka kehvalt mägikarjamaalt midagi söödavat. Orgudes kasvatati sigu ja veiseid. Rohkem hinnati veoloomaks sobivaid härgi, sest tolleaegsed lehmad olid õige kesise piimaanniga. Rohurikastel tasandikel aretati hobuseid armee tarvis. Talupojad teadsid tavaliselt vaid seda, mis toimus nende külas või lähiümbruskonnas. Rohkem oli tegemist paduvihma ja põuaga ning kardeti sõjaväe läbiminekut. Kõige vihatumad inimesed olid külades keisri maksunõudjad, sest nad olid üsna kiired petised. Maksude paremaks kättesaamiseks oli kehtestatud ühiskäendus. Kui keegi jättis enda maksud maksmata ja põgenes, pidi ülejäänud küla ka tema osa ära maksma
päeval 1 kord. Seejärel aetakse emis ära või põrsad viiakse võõrdesigalasse. Väldime järsku söödaratsiooni muutust ja väldime emisel udarapõletiku teket. Järsul võõrutamisel aetakse emis või põrsad ära (põrsad tihti tõstetakse kärusse ja viiakse teise sigalasse, siis on neid hea ka kaaluda). Enne põrsaste võõrutamist tuleb eelnevalt emise söödaratsiooni vähendada ja pirata ka vee tarbimist. Võõrutatavad põrsad peavad piisavalt sööma lisasööta. Suure piimaanniga emiseid võib kasutada teiste, kasvus mahajäänud põrsaste lisatoitmiseks. Muidugi tuleb jälgida emise käitumist, tema agressiivsuse korral tuleks põrsad piserdada kokku näiteks sama emise uriiniga. Emise puurispidamisell on oht, et ta põrsaid eluohtlikult rünnata saab, väiksem 34. Sigade süstimistehnika. Sigade süstimiseks kasutatakse mitmesuguse suurusega süstlaid ja nende juurde kuuluvaid süstlanõelu e. kanüüle
annaabi.ee 
