Külmkapp oli suur ja sõbralik, kuid pisut kohmakas. Tema parim sõber veekeetja toetas teda alati. Külmkapil oli salasoov ta oli alati tahtnud lennuk olla. Öösiti, kui kõik magasid, unistas ta, kuidas ta õhku tõuseb ja veekeetjaga ära lendab. Mikrolaineahjule aga külmkapi tekitatud heli ei meeldinud, see segas tema iluuinakut. Mikrolaineahi oli väga kõrk ja uhke teda kasutati alati kõige rohkem ja toidu valmides tegi ta meloodilist piiksuvat heli. Ta ei sallinud kedagi teist ja tahtis köögis ainuke olla. Ühel päeval mõtles mikrolaineahi välja kurja plaani külmkapist ja tema väikesest sõbrast lahti saamiseks. Ta kutsus selleks appi vana kurja mikseri ja lasi tal tekitada lühise, mis rikuks nii külmkapi kui ta sõbra. Ise lülitas ta end selleks hetkeks elektrivõrgust välja. Ja nii juhtuski külmkapp ja veekeetja visati köögist välja. Veekann lohutas niigi õnnetut külmkappi
Talvel söövad veepuuduse vältimiseks kuuse- ja männiokkaid. Ei põlga ära ka samblaid ja samblikke. Peamised vaenlased on hundid, ilvesed ja hulkuvad koerad. Noorloomadele võib ohtlikuks osutuda ka rebane. 3. Järglaste saamine 3.1 Sigimine Jooksuaja saabudes juunis-juulis muutuvad sokud rahutuks ja kaotavad kitsi jälitades oma tavalise ettevaatlikuse. Sel ajal võib metsas kuulda sokkude koera haugatusele sarnanevaid möiratusi ja kitsede piiksuvat häälitsust. Sokkude vahel toimuvad ka ägedad võitlused, mis võivad mõnikord lõppeda ühe või mõlema soku haavamise või isegi surmaga, kuid enamasti piirdutakse siiski vaid jõudemonstratsiooniga. Võitluseks läheb vaid võrdsete vastaste vahel. 3.2 Areng Poegade kandeaeg on 9 kuud, 1-2(harva 3) talle sünnivad mais-juunis. Täiskasvanud metskitse kaal on 30 kg, tallel 20 kg. Vastsündinud talled jäävad oma sünnipaika nädalaks ajaks lamama
Põtrade elupaikadeks on suuremad metsa- alad, kus on jõgesid, järvi, soid, noorendikke ja võsastikke. Sagedasti võib teda kohata ka metsade lähedusse jäävatel põldudel. Talvel liigub ta kuivemates ja suvel märjemates kohtades. Ujub hästi ja läheb tihti vette. Põdra kodupiirkonnaks võib olla 2,5-19 km2. Enamasti on põder üksildane loom, kuid talviti võivad nad olla ka karjades. Põdrad suhtlevad madala ammumise teel. Jooksu ajal teevad piiksuvat ninahäält ja ohu korral summutatud köhimist. Päevas sööb põder 10-15 kg oksi, tekitades niiviisi eriti kuuse-, männi- ja 5 haavanoorendikele suurt kahju. Põtradel on hea kuulmine ning haistmine, kuid nägemine paraku niisama keskpärane kui teistel metsloomadel. Pildid Põdravasikad mängimas
2 Ohtu märganud metskitsel tõusevad sabapeegli karvad turri. Põgenedes võib kits teha kõrgeid ja kuni kuue meetri pikkuseid hüppeid. (Eesti imetajad) Jooksuaja saabudes juunis-juulis muutuvad sokud rahutuks ja kaotavad kitsi jälitades oma tavalise ettevaatlikkuse. Sel ajal võib metsas kuulda sokkude koera haugatusele sarnanevaid möiratusi ja kitsede piiksuvat häälitsust. Sokkude vahel toimuvad ka ägedad võitlused, mis võivad mõnikord lõppeda ühe või mõlema soku haavamise või isegi surmaga, kuid enamasti piirdutakse siiski vaid jõudemonstratsiooniga. Võitluseks läheb vaid võrdsete vastaste vahel. Võideldakse seni, kui üks sokkudest põgeneb või hukkub. Tugevam sokk saab õiguse emasega paarituda. (Eesti imetajad) Mai lõpus sünnivad kitsel 1...3 hästiarenenud talle. Vastsündinud talled jäävad
21% hapnikusisaldusega õhku nagu inimenegi. Tõsi, neid liike on kõvasti rohkem troopikas kui meie koduses parasvöötmes, kuid ükskuid leidub ka meil- näiteks Emajõe sonnides ja Võrtsjärve kaldaservades elutsev vingerjas (lad k Misgurnus fossilis). Vingerjas on kuni 30 cm pikkune rulja kehaehitusega öise elu viisiga kala, kelle meeldivad madalad ja mudased sopid. Kalamehe õnge otsas satub ta harva ja kui satubki, tasub see piiksuvat häält tegev kala elusana tagasi lasta, seast tegemist on Eestis kaitsealuse liigiga. Õhuhingamine on evolutsiooniliselt tekkinud ilmselt mitmeid kordi ja olukordades, kus veekogudes esinevad kõrged temperatuurid ja hapnikupuudus. Kala tuleb veepinnale ´´ neelab ´´ sealt õhumulli, mis liigub edasi soolde. Hapniku imendumine kala verre võib toimuda kohe suus, sooles või ka ujupõie kaudu. Vastavad elundid on
Elupaigana eelistab põldudevahelisi metsatukki ja metsaservi, vältides suuri metsi. Seetõttu on ka nende arvukus näiteks Alutaguse põlistes metsades olnud alati madal, samas kui see mujal Eestis on enamasti üsna kõrge olnud. Jooksuaja saabudes juunis-juulis muutuvad sokud rahutuks ja kaotavad kitsi jälitades oma tavalise ettevaatlikuse. Sel ajal võib metsas kuulda sokkude koera haugatusele sarnanevaid möiratusi ja kitsede piiksuvat häälitsust. Sokkude vahel toimuvad ka ägedad võitlused, mis võivad mõnikord lõppeda ühe või mõlema soku haavamise või isegi surmaga, kuid enamasti piirdutakse siiski vaid jõudemonstratsiooniga. Võitluseks läheb vaid võrdsete vastaste vahel. Mai lõpus sünnivad kitsel 1...3 hästiarenenud talle. Vastsündinud talled jäävad oma sünnipaika nädalaks ajaks lamama. Kui neile metsas käies peale sattuda ei püüagi nad
kolmandasse paika, sest inimene on mõnikord nagu kõuevihm: tuleb ja tuleb, nii et uputab ja kõik imestavad, kust ta küll aina tuleb, aga siis pöördub millegi pärast kõrvale ja ei tule enam tarbekski, ei tule üldse enam. Miks? Keegi ei tea. Aga seni kui inimene ilmub kuhugi karja kaupa, on seal kisa ja kära, naeru ja nuttu. Nõnda ka Vaarmannide juures täna õhtul. Kui Indrek sisse astus, tantsiti mõlemas toas korraga ja nii suure hoo ja õhinaga, et vaevalt kuulis piiksuvat viiulit. Õhk oli nagu saunalaval. Ainult lõhnad ei olnud samad, lõhnad mitte. Ka Indrek sai peagi sooja naha, sest Molli võttis ta vastu, nagu oleksid nende asjad parimas korras ja nagu oleks neil alles eile või tunaeile olnud kohtamine. Aga kui Indrekul oli hea tuju ja kui ta sai kustki rõõmu rohkem kui omale hädasti vaja sel silmapilgul, siis tahtis ta teda kohe kellegagi jagada, sest tema ei hoidnud rõõmu kunagi tagavaraks, ei varustanud end tulevaiks päeviks
annaabi.ee 
