Kalevipoeg Kalevipoeg ei saanud sadat sammugi veel astuda, kui vana Tühi, Sarvik-taadi kälimees, 70. selli seltsis Kalevipojale järgi tõttas. Tühi-Taat tahtis Kalevipojale kätte maksta kälimehele tekitatud kahju eest. Aga noorem piiga võttis nõiavitsa ning muutis maa, mis Kalevipojast maha jäi mereks ning jalge ette silla. Imestunud sellid jäid veetaha ning Kalevipoeg pääses putku. Segaduses Tühi küsis Kalevipojalt, kas too päästis piigakesed. Kalevipoeg vastas pilkamisi, et tema päästis. Tühi päris veelgi:" Kas Kalevipoeg lõi Sarvik-taadi nagu teiba maasse?" Kalevipoeg kostis pilkamisi vasta, et jah tema torkas kälimehe maasse nagu teiba. Tühi küsis kas Kalevipoeg ka Vanaeide vangistas? Kalevipoeg pilkamisi pajatades, et jah tema vangistas koogiküpsetaja. Tühi pärima kas ka tema võttis mõõga varnast, nõiavitsa ja imekübara ning ka koorma kulda kaasa? Pilkamisi hõiskas Kalevipoeg, et jah tema see oli.
6. Õhtu lakas Täna tüdrukute seltsi lähen lakka magama, kõrvale ma võtan neitsi vagamastgi vagama. Vagamastgi vagama: epiteet Kes seal kauges nurgas nõnda kauges: epiteet kihistab ja kudistab? Kes seal kallist uudseleiba kallist: epiteet peppredess pudistab? Kellelegi, näe, kogemata ümber kukub koorekirn aga juba rõõmsaid kilkeid rõõmsaid: epiteet täis on kogu heinavirn! Piigakesed! Üldse pole väsinud te mõisateost! väsinud: epiteet Nii kui leevikesi tahaks toitta teid ma oma peost! Tulge kõikk te minu juurde, lapsukesed rahutud! rahutud: epiteet Laottan üle teie käed, mis aastatest on tahutud. tahutud: epiteet Arvan, et see luuletus jutustab lõbusast heinateost ja seellele järgnevast lõbusast peost ja õhtupoolikust. Luuletuse mõtteks on minu arvates anda edasi suvisei maaelu elamusi.
220-233). Sarviku sellid peavad tagaajamisest loobuma tekkinud mere pärast(221) ja kui vanatühi kuulis, et Kalevipoeg kavatseb tagasi tulla, jooksis ta minema(222-224). Kalevipoeg sai teada, et magamise ajal oli sõda olnud(224). Tuuletuuslar proovib Kalevipoega uputada(225) kuid Kalevipoeg viskab kivi veele ette ning sellest tekib Raudaoja(226). Kalevipojale tuli koduõuest vastu Olevipoeg, kes hakkas linna ehitama ning Kalevipoeg tõi juurde nii kive kui laudu(227-228). Põrgust toodud piigakesed jäid Alevite juurde, kus vanima võttis Sulevipoeg ning noorima Alevipoeg. Keskmine jäi leseks(229-230). Tuuslar varastas keskmise tüdruku, kuid ta saadi kätte ning Olevipoeg kosis ta(232-233). Kuueteistkümnes lugu (Laevaehitus ja sõidu algus. Teekond maailma otsa. Lapumaa ja Varrak. 234-254). Kalevipoeg tahab minna maailmalõppu vaatama ning laseb teha hõbedast laeva(234-238). Pärast 7 ööpäeva pimedust jõudis "Lennuk" kaldale(241-242). Saarelt leiab
15. Kp ajasid taga Sarvik-Taadi kälimees, vana Tühi, kuid noorim piiga võlus nende selja taha mere.221 ja kui vanatühi kuulis, et Kp kavatseb tagasi tulla, jooksis ta minema(222-224). Kp sai teada, et magamise ajal oli sõda olnud(224). Tuuletuuslar proovib Kp uputada(225) kp viskab kivi veele ette ning sellest tekib Raudaoja(226). Kp tuli koduõuest vastu Op, kes hakkas linna ehitama ning Kp tõi juurde nii kive kui laudu(227-228). Põrgust toodud piigakesed jäid Alevite juurde, kus vanima võttis Sp ning noorima Ap. Keskmine jäi leseks(229-230). Tuuslar varastas keskmise tüdruku, kuid ta saadi kätte ning Op kosis ta(232-233). 16. Kp tahtis sõita maailma otsa ja palus Olevipojal tammest laeva teha. Tamm oli liiga suur, et maha raiuda,toodi kohale mehi Turjamaalt ja sõnatarku Soomemaalt. soovitati ehitada laeva rauast, Kp lasi teha hõbedast, nimeks „Lennuk“.234-238 Pärast 7 ööpäeva pimedust jõudis laev Lapu
12 Teeb nalja Mann, Siis naerab Tõnn, Nii, et vesi veereb palgel tal. Neil särab silm, Neil ilus ilm, Jõuaks nemad elust nõnda läbi ka! Vennad, veeretage viru valssi, Meie tahaks minna tantsima. Tublist' helistage tuljaku tantsu, See paneb vere kihama, Pill sütitab meeli, tants keerutab pead, Poiss kutsub, memm tahab, et tantsima läed, Kuid miks värised , hüppad nõnda, südameke, sees, Kui kaenlasse vajutab sind mehine mees. "Ärge häbenege, piigakesed, midagi meid! Meie võime ju omal ajal kosida teid. Kena hobu hirnub tallis, tore saan on mul ka, Rikas talu, mille peremeheks pea saan ma." "Kuule armas languke!" "Mis tahad, Tõnni taadike?" Tants on tubli, lõbus pilliviis!" "Eks läheme ka tants'ma siis!" Hõissa! Tõnni taat viis Manni memme tantsima! Taati-memme lastega Laskem elada! Ta lendab mesipuu poole sõnad Ta lendab lillest lillesse, ja lendab mesipuu poole; ja tõuseb kõuepilv ülesse - ta lendab mesipuu poole.
220-233). Sarviku sellid peavad tagaajamisest loobuma tekkinud mere pärast(221) ja kui vanatühi kuulis, et Kalevipoeg kavatseb tagasi tulla, jooksis ta minema(222-224). Kalevipoeg sai teada, et magamise ajal oli sõda olnud(224). Tuuletuuslar proovib Kalevipoega uputada(225) kuid Kalevipoeg viskab kivi veele ette ning sellest tekib Raudaoja(226). Kalevipojale tuli koduõuest vastu Olevipoeg, kes hakkas linna ehitama ning Kalevipoeg tõi juurde nii kive kui laudu(227-228). Põrgust toodud piigakesed jäid Alevite juurde, kus vanima võttis Sulevipoeg ning noorima Alevipoeg. Keskmine jäi leseks(229-230). Tuuslar varastas keskmise tüdruku, kuid ta saadi kätte ning Olevipoeg kosis ta(232-233). Kuueteistkümnes lugu (Laevaehitus ja sõidu algus. Teekond maailma otsa. Lapumaa ja Varrak. 234-254). Kalevipoeg tahab minna maailmalõppu vaatama ning laseb teha hõbedast laeva(234-238). Pärast 7 ööpäeva pimedust jõudis "Lennuk" kaldale(241-242). Saarelt leiab
Näe Tõnni Ja Manni, Nad lähevad kahekesi käsi-käes. Teeb nalja Mann, Siis naerab peig Tõnn, vesi palgil tal. Oh elu, Oh ilu! Neil särab Ilm ilus. Oh jõuaks nõnda elust läbi ka. Vennad, veeretage viru valssi, Meie tahaks minna tantsima. Tublist helistage tuljaku tantsi, See paneb vere kihama, Pill sütitab meeli, tants keerutab pead, Poiss kutsub, memm tahab, et tantsima läed, Kuid miks värised , hüppad, südameke, sees, Kui kaenlasse vajutab meid mehine mees. "Ärge häbenege, piigakesed, midagi meid! Meie võime ju omal ajal kosida teid. Kena hobu hirnub tallis, tore saan on mul ka, Rikas talu, mille peremeheks pea saan ma." :,: Hõissa ja trallalla!... :,: "Kuule armas languke!" 32 "Mis tahad Tõnni taadike?" Hõissa ja trallalla! Tants on tubli, lõbus pilliviis!" "Eks lähme ka tantsima siis!" Hõissa! Tõnni taat viis Manni memme tantsima, Taati memmega Laskem elada. Mu isama on minu arm Mu isamaa on minu arm,
annaabi.ee 
