draamaelementidega stseenide esitamine, milles kujutati piibliepisoode. · Kui stseenide sekka hakkasid ilmuma kuradid keelati kirikus ära seesuguste etenduste andmine ja näitlejad kolisid kiriku esistele platsidele. · Mida jumalavallatumaks muutusid näidendid, seda kaugemal kirikust neid esitati.(mida julmem, seda kaugemal kirikust) · liturgiline draama kirikus toimunud piiblistseenide esitamine. · Koos näitlejaga võis laval näha ka etenduse lavastajat, kes etenduse käigus näitlejaid juhendas. · Keskaegsel teatril oli vaatemängulisus kohal number 1. (väga tõetruu) · Näitlejad olid linnakodanikud, üliõpilased, õpipoisid, sellid. (enamasti nooremad) · Linnaväljakutel esitati miraakleid, mis on näidend pühakute ja jumalema imetegudest. · Teine näidendi liik oli müsteerium, see on piibliaineline näidend. Moralitee 15
omapäraseks ehitusmaterjaliks kujunenud hoopiski puit. Norra kirikud koosnevad palksõrestikust, neile löödud laudvoodrist ja kõrgest katusest. Kiriku püstpalgid eraldavad lööve, luues sellega mulje algsest basiilikast. Romaani stiilis kirikud on sageli kaunistatud ka ornamendiga. See on abstraktne ja skemaatiline, selles esinevad geomeetrilised motiivid ning stiliseeritud taime- ja loomakujutised, mis imekombel mõjuvad vägagi meeldivalt. Kirikute seinad olid kaetud aga piiblistseenide maalidega. Romaani stiili skulptuur. Saksamaine kunst oli suhteliselt kitsa levikuga, kuid 11. sajandi keskel hakati paljudes Euroopa osades looma arhitektuuriga seotud skulptuuri. Enamasti oli tegu reljeefiga, mis kaunistas kiriku fassaadi. Eriti rikkalikud, uhked ja jutustavad reljeefid olid levinuimad Prantsusmaal. Mõnel juhul võeti kujundamise eeskujuks Rooma triumfikaart. Täiesti tavaline oli reljeefide paigutamine palestikule (portaali küljed) ja selle kohale, tümpanonile
Oratooriumi žanr sündis Roomas. Nimetus oratorio pärineb sõnast palvesaal. Nii kutsuti kõrgvaimulike ja aadlisoost jesuiitide paleedest kabelisarnast ruumi, kus loeti põhakirja, peeti jutlust ja lauldi vaimulikke laule. Oratooriumi eelkäijaks on l iturgiline draama (muusikaga piiblistseenide etendamine) sajandte vanune traditsioon. Barokiaegse oratootiumi tekst oli tavaliselt kas ladina- või itaaliakeelne (erandiks Händeli oratooriumid). Keskseks tegelaseks on jutustaja, kes annabe dasi põhilise osa sisust. Teised
Oratooriumi žanr sündis Roomas. Nimetus oratorio pärineb sõnast palvesaal. Nii kutsuti kõrgvaimulike ja aadlisoost jesuiitide paleedest kabelisarnast ruumi, kus loeti põhakirja, peeti jutlust ja lauldi vaimulikke laule. Oratooriumi eelkäijaks on l iturgiline draama (muusikaga piiblistseenide etendamine) sajandte vanune traditsioon. Barokiaegse oratootiumi tekst oli tavaliselt kas ladina- või itaaliakeelne (erandiks Händeli oratooriumid). Keskseks tegelaseks on jutustaja, kes annabe dasi põhilise osa sisust. Teised
Medicite hauakabel Firenzes- Medicite ideaalportreedega on ühendatud allegoorilised päevaaegade figuurid. Michelangelol oli täita hiiglaslik tellimus- kaunistada Vatikanis freskodega Sixtuse kabeli lagi ja altarisein. Halastamata oma tervisele täitis ta selle tellimuse üksi. Maalingute motiivid on võetud Piiblist, kuid talle ei piisanud piibliloo ümberjutustamisest. Lage katavad täiuslikud, hästiarenenud inimkehad, kuid nende poosid on vägivaldsed ja kohati lausa võimatud. Paljude piiblistseenide hulgas on kõige ilmekam Aadama loomine (12. pilt). Silmatorkav on loobumine traditsioonilisest Kristuse kujutamisviisist. Üldmulje on vapustavalt jõuline ja dramaatiline. Tema maalidel näivad inimesed skulpturaalsed- vormituna valguse ja varjuga. 3 Madalmaade kunst 15.-16. saj Kuigi põhjapool Alpe jätkus nii skulptuurikunstis kui ka arhitektuuris hilisgootika õitseng, hakati
Paljud sellised t��d olid populaarsed Hispaanias, kus neid v�ib senini leida riiklikes asutustes ja erakollekt- sioonides. Kaasajal on Marcellus Coffermansi teosed esindatud New Yorgi, Madridi, Br�sseli, Antwerp- eni, Liverpooli, Philadelphia, Sevilla, Barcelona, Baseli, Dublini, Sankt- Peterburgi ja Moskva muuseumites. Maal p�ha perekonna ja ingliga on �pris kindlalt �ks neist Coffermansi t��dest, mille ta tegi Hispaania kliendi tellimusel. Pildil kujutatud viinamarjad on piiblistseenide ikonograafias sagedased. Keskaegses s�mbolismis t�histasid viinamarjad vihjet Jeesuse eelseisvatele kannatustele, mis l�htus Armulauaveini sakramendist � Jeesuse verest, millest r��giti p�hal �htus��maajal. Teose puhul ei saa selle sisuliste ja inimv��rtusi kandvate teemade k�rval m�rkimata j�tta ka autori tehnilist virtuoossust, looduse kaunilt maalitud perspektiive, mis on kantud sujuvatest joontest ja toonide �leminekutest, luues tundlikke panoraamseid kaugusi
annaabi.ee 
