järjest vähem tähtsamaks. Religiooni rolli inimese elus näitab näiteks see, kui tähtis või mõjukas on ta jaoks pühakiri. Kuna kristlasi on teiste usundite tunnistajatega võrreldes rohkem, võib öelda, et Eestis on mõjukaim pühakiri piibel. Üks viis pühakirja au sees hoida on selle tegelaste nimesid panna oma lastele. Suurem osa tänapäeval levinud nimesid on tegelikult sageli vanemate teadmatagi piiblinimede tuletused ja kohandused. Viimasel ajal on muutnud trendiks, et vanemad tahavad oma lapsele panna sellist nime, mida ei ole kellelgi teisel mõeldakse välja täiesti uusi nimesid või luuakse uutmoodi tuletusi juba tuntud nimedest. Siiski võib täheldada, et suurest erilisuse tungist hoolimata pannakse ka praegu lastele originaalseid piiblinimesid. Sellest tuli ka idee antud teemat uurida. Käesolevas töös võrreldakse Pärnu Tütarlaste Gümnaasiumi 1929.- 1931. aasta ja Pärnu
ümber. J. Fischer oli kogu eestikeelse piibli väljaandmise enda kätte võtnud ja plaanis tõlkida just Forseliuse ortograafia alusel. Kindralsuperintendendi algatusel kutsuti kahe piiskopkonna saadikud augusti lõpul Césise lähedale Liepa mõisa kokku, et nn. 1686. piiblikonverentsil ühisleppele jõuda tõlke- ja keeleküsimustes. Forselius sõitis kohale eksperdina, et tutvustada oma ortograafia aluseid ja arutada piiblinimede kirjutamisküsimusi. Ühist kokkulepet aga ei saavutatudki ja 25. septembril sõideti kodudesse tagasi. Forseliusel algas kolmas seminaris töötamise aasta, talurahvakoolidesse jõudsid esimesed tema kasvandikud ja jätkusid keeletülid konsistooriumiga. Sama aasta hilissügisel käis Forselius läbi seitse Liivimaa kihelkonda, kus pidas läbirääkimisi tulevaste koolide avamise, õppimistingimuste loomise ja tulevaste koolmeistrite kohalesaamise üle. KOOLIDE RAJAMINE 31
Raamat kujunes eesti kirikukirjanduse suurteoseks esmakordselt ilmus UT kui kristluse põhitõdede kokkuvõte terviklikul kujul eesti k. Heas Tartu murdes kirja pandud tekst, peetakse eeskätt vormistikult rahvakeelelähedaseks. "WT" ilmumisega jõudis lõunaeesti kirikukirjandus põhjast ette. Iseloomulikud jooned: ,,WT" ortograafia on lihtsustatud, aga Stahli kirjaviisist pole veel loobutud: esinevad võõrtähed: y, ck, ch, sch, ß, tz; kinnises silbis h kui vokaalipikendaja; piiblinimede eestistamine. Lõunaeestilised häälikkujud, esineb ebajärjekindel vokaalharmoonia, lõunaeestilised rohked sisekaolised vormid. Illatiivis lõunaeestilised lõpud -he, -tte, inessiivi lõpus n, komitatiivi lõpp ga on sõnaga nii kokku kui lahku kirjutatud.Lõunaeestilised pronoomenid, sõnad, partitsiibid. Tüvemitmuse vormid. Olema-verbi ainsuse oleviku vorm om. Rikkalik rahvakeelelähedane ja arhailine sõnavara. Võõrapärane lausestus, sh artikkel se. Teos keelati 1691 ja
Eesti võõrnimekirjutuse ajaloo kohta vt lähemalt Päll 1987 ja Päll 2002. Võõrnimede kirjutamises hakkasid kindlamad põhimõtted kujunema vana kirjaviisi võidulepääsemisel 17. sajandi lõpupoolel, kui eesti tähestikust kõrvaldati võõrtähed (ck, f, q, z, v, x, y) ning sõnaalgulised b, d ja g. Seda põhimõtet laiendati ka võõrnimedele (1739. a piiblitõlkes nt Ahkaja-ma, Kolgata, Petlemm, Wönikia). Kujunes piiblinimede mugandlik kirjutusviis. 19. sajandi I poolel hakkas ilmuma rohkem ilmalikku kirjandust, sh geograafiakäsitlusi, milles võõrnimesid mugandati piiblinimede eeskujul (1849. a Berend Gildenmanni "Mailma made öppetuses" nt Karonne 'Garonne', Tüsseldorw 'Düsseldorf', Sürik 'Zürich' jms). Isikunimede kirjutamises järgiti algul sama joont, ent alates 1850. aastatest, kui hakkas ilmuma pidev eestikeelne ajakirjandus, muutus valdavaks nende nimede muutmatu (mugandamata) kirjutusviis.
On olukordi, kus keel on läinud üle ladina tähestikule, siis ümberkirjutussüsteeme ei vajata. ÜRO ühtse latinisatsiooni põhimõte. Ladina tähestikuga keelte nimesid tavaliselt ei muudeta. Mitteladina tähestikuga keelte nimed tuleb ümber kirjutada. Vene nimede jaoks eesti süsteem kujunenud pika aja jooksul. 1926. Aastal kiitis keeletoimkond heaks esimese soovituse, kuidas vene nimesid eesti keelde kirjutada. Seda tabelit on hiljem korduvalt parandatud. Piiblinimede nimed on samuti küsimusi tekitatud: kas peavad eestikeelsed olema ja on neid, kes ütlevad, et need ei peaks olema üldkeelest kõrvalakalduvad. Tänapäeval vaieldakse muude asjade üle rohkem. Reeglipärased ja kokkuleppelised nimed. Kokkuleppelised: omanimed: Turu, Pihkva, Ojamaa. Ajalooliselt kujunenud, mittereeglipärased nimed (statistiliselt tühine hulk, ent valdavalt hästi tuntud nimed). Tõlkenimed: Tulemaa, Uus-Meremaa tõlkimine kahes tähenduses
annaabi.ee 
