Oli veendunud, et revolutsioon suudab muuta valeliku, räpase ja igava elu õiglaseks, puhtaks ning imekauniks.Sellepärast kutsus ta 1917. Aastal intelligentsi üles mitte boikoteerima revolutsiooni. · Sel ajal elas läbi viimase loomingulise tõusu o Artikkel ,,Intelligents ja revolutsioon" o Poeem ,,Kaksteist" o Luuletus ,,Sküüdid" · Venemaale pühendatud luuletustes on piiblimotiive, pilte vaesest, kannatavast kodumaast, mida ta just sellisena armastabki. · Luuletaja roll Venemaal oli eriline. Ta pidi läbi käima peaaegu Kristuse kannatuste tee.Tal oli kohutavalt raske iseendaks jääda, sest et pööbli suust kostis nii kiitust kui ka hukkamõistu. Et kutsumusele truuks jääda, tuli oma risti kanda. Revolutsioonijärgne Venemaa tunnistast kõlbmatuks nii Kristuse kui ka risti kandva luuletaja.Robustne aeg kustutas tema loomejõu ja
Rõhutatakse, et kõik on ühesugused Inimesed. Teisalt iseloomustab ekspressionistide luulet uuenemispüüd, uue inimese ja uue ühiskonna paatos. Poeet on prohvet, kes teab ja mõistab olemuslikku ning väljendab seda oma loomingus. Luuletaja peab aitama sisemisel tõel oma vaimu jõul väliseks reaalsuseks saada. Ekspressionistid soovisid luua uut vaimuepohhi, hinge- või vaimuriiki jumalariigi asemel. Luuletajad kasutavad religioossele müstikale iseloomulikke kujundeid ja piiblimotiive (Ernst Stadler ja Franz Werfel). Poliitiliselt pingestatud aeg (Esimene maailmasõda, natsionaalsotsialismi esiletõus) 1930- ndatel aastatel. Vasak- ja parempoolsete jõudude kokkupõrge sundis kunstnikke valikuid tegema. Hilisekspressionistlik looming ei õigustanud voolu talendikat ja lootusrikast algust. Erandiks on ühe silmapaistvaima ekspressionisti G.Benni luule. Benn ei läinud kaasa hilisekspressionismi valdava politiseeritusega. Ta tervitas alguses natsionaalsotsialismi edu,
kirikulaulude ja tsastuskade mõjutusi. Ka luges Sergei palju vene klassikalist kirjandust, tema lemmikprosaistiks oli Gogol, endale oluliseks luuletajaks pidas ta Lermatovi, Koltsovi, Nikitinit ja Nadsonit; hiljem tulid ka Blok, Kljujev, Belõi ning üha süvenev Puskini huvi. Suureks lugejaks jäi ta oma elulõpuni ning tassis oma raamatukaste ühest linnast teise, läbi oma arvukate elupaikade. Juba 16-20 aastase poeedi luuletustes on rohkesti piiblimotiive ja keerukaid mütoloogilisi kujundeid, mille lehtimõtestamine on andnud tööd mitmele põlvkonnale õpetatud filosoofidele. 3.Naised Jessenini elus Jesseninit on kutsutud üksildaseks naistekütiks. Kokku oli ta oma lühikese elu jooksul abielus viis korda. 1912 sõitab ta Moskvasse, töötab Sõtini trükikojas ning abiellub sealse korrektori Anna Izrjanovaga, sellest abielust sünnib 1914 ka poeg Juri.
kutsutakse inimesi üles end ohverdama. Esteetilise asemel kerkib sõja järel esile eetiline. Ekspressionismi iseloomustab inimese-paatos, üleskutsed ja hüüatused, üldistusjõulised tegelased, kes väljendavad inimeste võrdsust. Ekspressioniste iseloomustab (nagu futuristegi) uuenemispüüd. Luuletaja pidi aitama sisemisel tõel oma vaimu jõul väliseks reaalsuseks saada. Nad kasutavad religioossele müstikale iseloomulikke kujundeid, piiblimotiive. Hinge revolutsioon toob kaasa poliitilis-ühiskondliku revolutsiooni. Ekspressionistide märksõnadeks on ,,muutumine", ,,uuenemine", ,,ühiskonna taassünd" elu ja kunsti uue ühtsuse läbi. Kunst peab muutuma eluks, mitte seda peegeldama. Hilisekspressionistlik looming oli poliitikast mõjutatud. Paljud saksa luuletajad rääkisid natsionaalsotsialismist oma loomingus esialgu hästi. Nende, kes hiljem mõistsid, milles ideoloogia seisnes, looming keelustati.
Kuna kirjeldatakse eestlaste pulmapidu, võib arvata, et tegu on eesti autoriga. Siin kirjeldatakse omaaegseid 5 pulmakombeid: mida süüakse-juuakse, tavaks mängida pilli ja selle saatel tantsida. Luuletus lõpeb lahkumise vihjega, st pulmapidu on peetud. Leina- ja matustelaule on vähe säilinud ja tuntakse vähem. Neis arendatakse piiblimotiive ja ideid, nt jumalapoja ohverdamine inimkonna hüvanguks, surnust ülestõus, surmajärgne elu. Matuselauludes esines vastandusprintsiip: inimelu on lühike ja pinnapealne, samas esitatakse jumaliku päritolu igaviku idee – elu haprus VS usu tugevus. Matuseluule eesmärk on pakkuda lohutust kurva sündmuse taustal. Õpetatud luule on keeleliselt mitmekesisem: nt heebrea, kreeka, ladina k kirjutatud tekstid.
annaabi.ee 
