Atmosfäär isse toimib kasvuhoonena, sest veeaur, süsihappegaas jt neelavad pikalainelist kiirgust ega lase seda suurel määral atmosfäärist välja. Arvatakse ,et see ongi põhjustanud kliima soojenemise. Osoonikiht- osooniaugud on osoonikihi olulised hõrenemised stratosfääris, mis on esinevad sesoonselt pooluste kohal ja võivad laieneda ekvaatori suunas. Tekitajateks on freoonid ,mis lenduvad külmutuskappide ja mitmete pihustuvate ainete balloonide kasutamisel. Osooniaukude tekkimised, maale jõuab liiga suur hulk UV kiirgust. Happesademed- happelise reaktsiooniga sademed, mis tekiva atmosfääri saastamise tagajärjel õhku paiskunud gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide lahustumisel veepiisakestes. Muudavad looduslikud veekogud ja mulla happeliseks.See omakorda muudab veeorganismide ja taimede elutingimused raskemaks. Sudu- inimeste tervisele kahjulik ollus(tuleneb sõnadest suits ja udu). Niiske ilma korral
Osooniaugud esinevad sesoonselt polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas. Kõige suurem ohtu kujutab ultraviolettkiirgus kevadisel ajal, kui osooni on vähem ja päikesekiirguse intensiivsus suur ning inimese organism pole talve jooksul harjunud kiirgust sellises koguses saama. See võib tekitada nahavähki ja silmade kahjustusi. Peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad külmutuskappide, õhujahutusseadmete (konditsioneeride) ja mitmete pihustuvate ainete balloonide kasutamisel. Nüüdseks on riigid võtnud enesele kohustuseks kindlateks tähtaegadeks lõpetada freoonide tootmine. Kahjulik on veel ka maapinnalähedane osoon (O 3), mis tekib näiteks paljundusmasinatest. Nende masinatega võib seetõttu töötada vaid väga hea ventilatsiooniga ruumides. See hävitab hingamisteid, põhjustades hingamisteede vähkkasvajaid. Taolist osooni on igal pool õhus natuke, kuid see inimest ei kahjusta.
Osooniaukudeks nim osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Kui osoon täielikult puuduks, siis hävitaks uv-kiirgus kõik elava Maa peal. Osooniaugud esinevad peamiselt lõunapoolkeral, eriti Antarktika piirkonnas. Osooni kontsentratsioon kõigub aasta jooksul ning seda mõjutavad mitmed õhus toimuvad fotokeemilised protsessid ning õhu tsirkulatsioon. Peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad mitmete pihustuvate ainete balloonide kasutamisel. Praegusel ajal on nende tootmist vähendatud. Suurimad probleemid osooniaukudega jäid 1990. Aastate esimesse poolde. Peale inimmõju vähendamist on vähenenud ka osooniaugd, osoonikihi looduslikud kõikumised on taastumas. Päikesekiirguse muutumine atmosfääris Päikesekiirgus on elektromagnetlainetus, mille spekter jaotatakse kolmeks peamiseks lainealaks: Nähtav valgus, ultraviolettkiirgus ning soojuskiirgus.
Cl + O3 = ClO + O2 ClO + O = Cl + O2 jne Selliselt jõuab üks kloori aatom stratosfääris olles lõhkuda umbes 100 000 osooni molekuli. 1974. aastal ilmusid kaks teaduslikku artiklit, kus näidati, et atmosfääri sattuv CFC võib põhjustada osoonikihi hõrenemise tulevikus. Pärast nende tööde avaldamist suurenes aga rahvusvaheline huvi ja surve ning CFC-de tootmine veidi vähenes. USA-s keelati 1978. aastal CFC-d sisaldavate (pihustuvate) deodorantide tootmine, kuid maailmas aga CFC ühendite tootmine kasvas. Pärast 1984. aasta mõõtmisi avastati, et osoonikiht Antarktika kohal on vähenenud 40% võrra. See tundus nii uskumatu, et hakati koguni instrumente üle kontrollima. Mais 1985 avaldati sensatsiooniline ettekanne avastatud osooniaugust Antarktise kohal. See tekitas suure segaduse: NASA oli satelliidilt Nimbus 7 aastast 1978 pidevalt osoonikihti mõõtnud ja polnud mingit õhenemist märganud
ja hapniku: Cl + O3 = ClO + O2 ClO + O = Cl + O2 jne Selliselt jõuab üks kloori aatom stratosfääris olles lõhkuda umbes 100 000 osooni molekuli. 1974. aastal ilmus teineteisest sõltumatult kaks teaduslikku artiklit, kus näidati, et atmosfääri sattuv CFC võib põhjustada osoonikihi hõrenemise tulevikus. Nende tööde avaldamise järel suurenes rahvusvaheline huvi ja surve; CFC-de tootmine veidi vähenes. USA-s jõuti nii kaugele, et 1978. aastal keelati CFC-d sisaldavate (pihustuvate) deodorantide tootmine. Maailma CFC ühendite tootmine summaarselt aga kasvas jätkuvalt. Rutiinseid mõõtmisi tehes avastati 1984. aastal, et osoonikiht Antarktika kohal on vähenenud 40% võrra. See tundus nii uskumatu, et hakati koguni instrumente üle kontrollima. Mais 1985 avaldati sensatsiooniline ettekanne avastatud osooniaugust Antarktise kohal. See tekitas suure segaduse: NASA oli satelliidilt Nimbus 7 aastast 1978 pidevalt osoonikihti mõõtnud ja polnud mingit õhenemist märganud
Cl + O3 = ClO + O2 ClO + O = Cl + O2 jne Selliselt jõuab üks kloori aatom stratosfääris olles lõhkuda umbes 100 000 osooni molekuli. 1974. aastal ilmus teineteisest sõltumatult kaks teaduslikku artiklit, kus näidati, et atmosfääri sattuv CFC võib põhjustada osoonikihi hõrenemise tulevikus. Nende tööde avaldamise järel suurenes rahvusvaheline huvi ja surve; CFC-de tootmine veidi vähenes. USA-s jõuti nii kaugele, et 1978. aastal keelati CFC-d sisaldavate (pihustuvate) deodorantide tootmine. Maailma CFC ühendite tootmine summaarselt aga kasvas jätkuvalt. Rutiinseid mõõtmisi tehes avastati 1984. aastal, et osoonikiht Antarktika kohal on vähenenud 40% võrra. See tundus nii uskumatu, et hakati koguni instrumente üle kontrollima. Mais 1985 avaldati sensatsiooniline ettekanne avastatud osooniaugust Antarktise kohal. See tekitas suure segaduse: NASA oli satelliidilt Nimbus 7 aastast 1978 pidevalt osoonikihti mõõtnud ja polnud mingit õhenemist märganud
päikesekiirgust. Samas neelab saastunud õhk rohkem maa soojuskiirgust ja takistab maapinna jahtumist. Kõige rohkem kahjustab õhu saastumine inimese hingamiselundeid. Nii mürgised heitgaasid kui tolm võivad põhjustada või süvendada nende haigusi. Osooniaugud Kui teadlased tegid kindlaks, et peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad külmautuskappide, õhu külmutusseadmete (konditsioneeride) ja mitmete pihustuvate ainete balloonide kasutamisel, siis hakati rahvusvahelisel tasandil vähendama nende tootmist. Sudu tekib, kui õhku sattunud mürgised põlemisproduktid (tahm, suits) segunevad uduga (õhuniiskusega). Happesademete tekkepõhjused: Inimtegevus: fossiilsete kütuste (nafta, kivisüsi, põlevkivi jt) põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikuühendid SO2, NOx, (peamine happevihmade põhjustaja), metallisulatamine; metsatulekahjud CO
annaabi.ee 
