3 2. Diiselmootori kütuse kõrgsurvepumbad (KKP) Kütuse kõrgsurvepump on diiselmootori kütusesüsteemi osa, mis doseerib vedelkütuse hulka vastavalt mootori töörežiimile ning tekitab kütuse pihustamiseks vajaliku rõhu. Kõrgsurvepumba funktsiooniks on: Doseerida täpselt mootori töörežiimile vajalik kütusekogus Tekitada surve, mis kindlustab kütuse kvaliteetse pihustamise (50 kuni 250 mPa) Anda kütus pihustile ettenähtud väntvõlli pöördenurga all ÜSS- i suhtes Doseerida antud töörežiimil kõigele silindritele võrdne tsükliline kogus kütust (nimirežiimil on lubatud erinevus kuni 6%), mis kindlustab mootori ühtlase töö. Nimirežiimi pööretelt üleminekul kõige madalama pööretega režiimile väheneb kütuse tsükliline kogus 5…10 korda. Samapalju võib
-andur paikneb väljalasketorustikus ja tegelikult hindab -andur vaba hapniku kogust heitgaasis: kui heitgaasis oli palju vaba hapnikku, siis mootori silindrisse antud küttesegu oli lahja (palju õhku vähe kütust); kui aga vaba hapnikku oli vähe, siis ilmselt oli segu rikas (vähe õhku, palju kütust). -andur saadab elektrilise signaali küttesegu koostise kohta mootori arvutile, mis teeb sellest vajaliku järelduse: kui segu oli lahja, siis antakse pihustile korraldus rikastada segu ja vastupidi. -anduri ehitus ja töötamine: 1 - -andur, 1a tsirkooniumoksiidist ZrO2 tuub, 1b õhuke (5m) plaatinakate, 1c plaatinakattega siseelektrood koos välisõhu juurdepääsuga, 1d pistik, 1e soojenduselement, 1f - õhu juurdepääs, 1g heitgaas -anduri tööpõhimõte: Anduri normaalne töötemperatuur on 300C. Tsirkooniumoksiidist tuubil on omadus juhtida läbi hapniku ioone. Kui tuubi
λ-andur paikneb välja- lasketorustikus ja tegelikult hindab λ-andur vaba hapniku kogust heitgaasis: kui heitgaasis oli palju vaba hapnikku, siis mootori silindrisse antud küttesegu oli lahja (palju õhku vähe kütust); kui aga vaba hapnikku oli vähe, siis ilmselt oli segu rikas (vähe õhku, palju kütust). λ-andur saadab elektrilise signaali küttesegu koostise kohta mootori arvutile, mis teeb sellest vajaliku järelduse: kui segu oli lahja, siis antakse pihustile korraldus rikastada segu ja vastupidi. λ-anduri ehitus ja töötamine: 1 - λ-andur, 1a – tsirkooniumoksiidist ZrO2 tuub, 1b – õhuke (5µm) plaatinakate, 1c – plaatinakattega siseelektrood koos välisõhu juurdepääsuga, 1d – pistik, 1e – soojenduselement, 1f - õhu juurdepääs, 1g – heitgaas λ-anduri tööpõhimõte: Anduri normaalne töötemperatuur on 300°C. Tsirkooniumoksiidist tuubil on omadus juhtida läbi hapniku ioone. Kui tuubi ümbritseb rikkast küttesegust
Sellest piisab 80 000 km läbisõiduks auto normaalsel kasutamisel. Paaki on sisse ehitatud: · Kütuselisandi pump · Kütuselisandi tasapinna andur Kaitseklapp (ühendus välisõhuga) Ülevoolu otsik Pumba elektrilise ühenduse pistikupesa Väljavoolu otsik (kütuselisandi pihustile) Kütuselisandi paak 12 Tagasivoolu 4.Kütuselisandi pump: otsik On ette nähtud kütuselisandi etteandmiseks pihustile ja on paigaldatud mittemahavõetavalt kütuselisandi paaki. Tootlikkus 80 liitrit/tunnis Rõhk 3 bar´i Väljavoolu otsik pihustile
kontrollimiseks. -andur paikneb väljalasketorustikus ja tegelikult hindab -andur vaba hapniku kogust heitgaasis: kui heitgaasis oli palju vaba hapnikku, siis mootori silindrisse antud küttesegu oli lahja (palju õhku vähe kütust); kui aga vaba hapnikku oli vähe, siis ilmselt oli segu rikas (vähe õhku, palju kütust). -andur saadab elektrilise signaali küttesegu koostise kohta mootori arvutile, mis teeb sellest vajaliku järelduse: kui segu oli lahja, siis antakse pihustile korraldus rikastada segu ja vastupidi. -anduri ehitus ja töötamine 1 - -andur, 1a tsirkooniumoksiidist ZrO2 tuub, 1b õhuke (5µm) plaatinakate, 1c plaatinakattega siseelektrood koos välisõhu juurdepääsuga, 1d pistik, 1e soojenduselement, 1f - õhu juurdepääs, 1g heitgaas -anduri tööpõhimõte: Anduri normaalne töötemperatuur on 300°C. Tsirkooniumoksiidist tuubil on omadus juhtida läbi hapniku ioone. Kui tuubi ümbritseb
elektromagneti mähis, SIEMENS`i pihustitel piesoelektriline element. Pihusti elektriline osa juhib pihusti tööd. Pihusti keres on kütusekanalid, rõhukamber, tõukurvarras ja vedru. Pihusti otsikus on väga täpselt töödeldud pihusti nõel, pihustusavad ja töökamber. Parema pihustuskvaliteedi saavutamiseks on tehtud rohkem (4 või enam) väikese läbimõõduga pihustusava. NB! Pihusti osandamine on keelatud! Kütuse rõhk kõrgrõhu latist antakse ka pihustile, kus ta täidab kütusekanalid, rõhukambri (A) ja töö-kambri (B). Kuivõrd kütuserõhud nendes kambrites on võrdsed, siis tõukuri vedru (1) toimel surutakse pihusti nõel (3) alla ja pihusti on suletud. Pihusti Pihustid on arvutijuhitavad, avanevad elektromagnetiliselt. Pihusti väliselt nähtavad põhiosad: 1 pihusti nõela otsik 2 nõela otsiku kinnituskübar 3 pihusti kere
elektromagneti mähis, SIEMENS`i pihustitel piesoelektriline element. Pihusti elektriline osa juhib pihusti tööd. Pihusti keres on kütusekanalid, rõhukamber, tõukurvarras ja vedru. Pihusti otsikus on väga täpselt töödeldud pihusti nõel, pihustusavad ja töökamber. Parema pihustuskvaliteedi saavutamiseks on tehtud rohkem (4 või enam) väikese läbimõõduga pihustusava. NB! Pihusti osandamine on keelatud! Kütuse rõhk kõrgrõhu latist antakse ka pihustile, kus ta täidab kütusekanalid, rõhukambri (A) ja töö-kambri (B). Kuivõrd kütuserõhud nendes kambrites on võrdsed, siis tõukuri vedru (1) toimel surutakse pihusti nõel (3) alla ja pihusti on suletud. Pihusti Pihustid on arvutijuhitavad, avanevad elektromagnetiliselt. Pihusti väliselt nähtavad põhiosad: 1 pihusti nõela otsik 2 nõela otsiku kinnituskübar 3 pihusti kere
Pneumatiline ajam pöörab filterelemente ja läbi musta filtri kütus enam ei liigu. Diferentsiaalrõhuandur annab signaali väljundklappile 6 ja õhuklappile 7 avanemiseks. Õhuressiverist 8 tuleb õhk künla sisse mööda kanali 9 ja puhub välja rasked osakesed läbi väljaklappi. Pärast läbipuhumis periodi klappid 6 ja 7 sulgevad. 32 2.3.1.4 Kõrgsurvepump Kõrgsurvepump annab täpselt reguleeritud kogustes ja suure surve all kütust pihustile, kus see pihustatakse silindrisse. Igal silindril on oma KKP. Pumbad on kinnitatud külgriirulitele kaheksa poldiga.Kõrgsurvepump on plunžeri tüüpi. Plunžerpump koosneb pumpa kerrese paigutatud plunžerpaaris (hülls ja plunžerist). Kere ülemises osas asub pumba surveklapp, mis surutakse vastu pesatihenduspinda vedruga. Plunžeri ja surveklapi vahel asub pumba töökamber. Hülsi ülemises osa asub pealevooluava, mis on ühendatud kütuse pealevoolutoruga
sulgevad kütuse. Kütuse hulga reguleerimine ehk katla tootlikkuse reguleerimine toimub tagasivoolukütuse hulga reguleerimisega. Pihustatav kütus süüdatakse kaarleegiga, mis tekib kahe elektroodi vahele käivitamisel. Pihustil on erinevad otsikud erinevate läbimõõtudega. Nende vahetamisel muutub katla tootlikkus. Pärast pihustiotsiku vahetamist tuleb ka välja reguleerida difuusori kaugus pihustist. Mida suurem on kütuse hulk, seda lähemale tuleb difuusor pihustile viia. Kütusepumbaks kasutatakse Leistritz’i kruvipumpa, filtrina aga pappelementi mis on ümbritsetud metallvõruga. Katla tsirkulatsioonisüsteemis kasutatakse erinevaid ventiile. Enamus on liblikventiilid, kuulkraanid, elektrimootoriga ventiilid ja pneumaatilised ventiilid. Toitevee ventiilid on elektrilised ja võlli juhtpesaga ventiilid (2tk). Liblikventiilid on otseläbivooluga.. Kuulkraanid on käsihoovaga, elektrimootoriga või käsitsi
annaabi.ee 
