Leian, et minu suhtlemisoskuse puhul on suurimaks ohuks võõra inimese liigne usaldamine. Terve oma elu olen olnud avameelne ning otsekohene ning sageli liiga usaldav. Kuna ma ise olen diskreetne ning aus, siis automaatselt eeldan vastutasuks samasugust käitumist, kuid kahjuks alati see nii ei ole. Alati ei pea tegu võõra inimese inimesega olema, võib juhtuda, et ka pikaajalisi tuttavaid ei saa usaldada. See on tundlik teema ning sellises olukorras ei saa kunagi 100% kindel olla, et ,,pihitud saladused" ei jõua kellegi kolmanda isiku kõrvu. Suurimaks raskuseks ning takistuseks pean ma oma hirmu, et pean kellegis pettuma. Kuna olen üsna sinisilmne ning noor tütarlaps, kasutatakse seda aeg-ajalt ära. Ning tänu mitmele pettumusele on tekkinud minus kartus, et taoline olukord võib korduda, kus mind on reedetud. Üritan seda probleemi vältida, seades need tunded endas tahaplaanile, kuid paratamatult käib tuletab alateadvus mulle meelde, et targem oleks karta, kui kahetseda.
naudingut ja genereerivad võimu. Tuleb vaadelda nende tekke-ja funktsioneerimistingimusi ning uurida, kuidas nendega seotud keelud ja varjamine nende suhtes asetuvad. Kuigi tekst, mida lugesin, oli kohati raskesti mõistetav esimese lugemiskorraga tuli teisest korrast välja mitmeid põhimõtteid, mis kehtisid aastasadu tagasi, millega olen nõus. Seksiteemat välditi ning peeti tabuks, samuti oli seksimine üks tihedamini pihitud teemasid lääneühiskonnas. Mulle meeldis, et tekstis oli toodud võrdlusi eri ühiskondade arengu kohta eraldi ning võis aru saada kus mis toimus. Meelehärmi aga tekitas see, et minu meelest oli tekst kuiv ning näidetevaene. Nagu ka eespool mainitud, tuli seda mitu korda lugeda ennem, kui mõte ilusasti ja selgelt kohale jõuab. Kui võrrelda nüüd loetud teksti eesti tänapäevase ühiskonnaga, siis meil räägivad
ristikäigud, palverännakud kuulsate ikoonide ja reliikviate juurde. Tähtsaimaks kiriklikes talitustes peetakse sakramentide jagamist. Õigeusu kirik kasutab 7 sakramenti : 1) ristimine ( 3 korda vettekastmine või ülevalamine); 2) salvimine ( vastsündinule pärast ristimist mürrisalviga ristimärkide tegemine); 3) armulaud ( preestri õnnistatud leib ja vein loetakse muutunuks Kristuse ihuks ja vereks); 4) pihtimine preestreile ja pihitud pattude andeksand ( kas pole ka usaldustelefonid, psühhoteraapia jm. kaasaegsed psühholoogia võtted sellest pärit ?); 5) abielu laulatus ( abielu sakramendiks pidavad kirikud suhtuvad abielulahutuse vaenulikult); 6) viimne võidmine ( raskelt haigele või surijale); 7) preestriks pühitsemine. Preestriks pühitsemisega annab õigeusu kirik edasi algkogudusest pärit õnnistuse ja meelevalla. Preestreiks võivad olla ainult mehed. Nad võivad
vaimse elu peegeldus, armastus kui puhas hingeline tunne ja voorus). ,,Uue elu" 31 luuletust on Dante pihtimus armastusest oma isa sõbra tütre, hiljem aadlikuga abiellunud Beatrice vastu. Teos viib lugeja Dante lapsepõlve, mil ta I korda Beatricet kohtas, hetkeni, mil puhkes armastus, ning teos laseb jälgida armastuse süvenemist, sisaldades ka sisemisi kõhklusi ja piinu. ,,Uus elu" oli Euroopa kirjanduses täiesti uudne: varem polnud armastust autobiograafilises luules pihitud. Paguluse algusaastail kirjutas Dante traktaate, mis sisaldasid mõtteid filosoofia, religiooni, ühiskonna, poliitika ja kultuuri kohta, nt arutas moraaliprobleeme traktaadis ,,Pidusöök" ning väljendas oma paavstivastast meelsust traktaadis ,,Monarhia", mis tingis skandaali. ,,Jumalikku komöödiat" asus Dante looma pärast pagulusse saatmist. Dante ise pani teosele pealkirja ,,Komöödia", kuid Boccacio kasutas oma traktaadis teose puhul sõna ,,jumalik" ning see jäi külge
armastus kui puhas hingeline tunne ja voorus). ,,Uue elu" 31 luuletust on Dante pihtimus armastusest oma isa sõbra tütre, hiljem aadlikuga abiellunud Beatrice vastu. Teos viib lugeja Dante lapsepõlve, mil ta esimest korda Beatricet kohtas, hetkeni, mil puhkes armastus, ning teos laseb jälgida armastuse süvenemist, sisaldades ka sisemisi kõhklusi ja piinu. ,,Uus elu" oli Euroopa kirjanduses täiesti uudne: varem polnud armastust autobiograafilises luuleraamatus pihitud. Paguluse algusaastail kirjutas Dante rea traktaate, mis sisaldasid mõtteid filosoofia, religiooni, ühiskonna, poliitika ka kultuuri kohta. Näiteks arutas ta moraaliprobleeme itaaliakeelses traktaadis ,,Pidusöök" ning väljendas oma paavstivastast meelsust traktaadis ,,Monarhia", mis tingis skandaali. ,,Jumalikku komöödiat" asus Dante looma peagi pärast pagulusse saatmist. Dante ise pani teosele pealkirja ,,Komöödia", kuid Boccacio kasutas oma traktaadis teose
annaabi.ee 
