Pärisnahk koosneb peamiselt elastiini- ja kollageenikiududest. Naha pinnalt toimub soojuskadu peamiselt soojuskiirguse ning vee aurustumise kaudu. Organismi temperatuuri reguleeriv organ on vaheaju kõige alumises osas paiknev hüpotalamus. Sinna saabub nahas ja siseelundites paiknevate sooja- ja külmaretseptorite kaudu infomartsioon. Vajaduse korral käivitab mehhanismid, mille abil toodetakse soojusenergiat. Inimese nahk kaitseb end UV-kiirguse eest marrasknahas paiknevate pigmentrakkude ehk melanotsüütide abil. Need aktiveeruvad päikese kiirguse toimel ja hakkavad sünteesima kaitsvat pigmenti melaniini. UV-kiirguse toimel tekib nahas d-vitamiin.
pinda. Ühe tulba laius on 0,25-0,5mm. 20. Mitu kihti on esmases nägemiskoores? Millisele kihile siseneb info? - 6-kihti, neljandale siseneb info. 21. Mis on hüperkolumn? - koore ühendus, mis sisaldab täisühendust silma juhtivus ja suuna sammastest, esindades ühte asendit nägemisväljas. 22. Millisesse ajusagarasse suundub ,,mis?" tee, millisesse ,, kus?" tee. M tee ütleb, kus objekt on, P tee ütleb, mis objekt on. 23. Nimeta vähemalt 2 reetina pigmentrakkude funktsiooni valguse neeldumine, aitavad kaasa A vitamiini vallandumisele. 24. Kui palju on umbes ühes silmas ganglionirakke? Ca 1,2 miljonit. 25. kas silmas on rohkem M või P närvirakke? Parvo. 26. Kui kahjustus on nägemisristmikus, kuidas see ilmneb vaateväljas Inimene ei näe temporaalsemat vaatevälja mõlemis silmas. 27. Kui od silm ei näe, mida kahtlustad, kus võib olla vigastus vasakus ajupoolkeras voi OD silmas. 28
Ödeem ja hemorraagia põhjustavad maakula pigmentepiteeli irdumist ja lipiidekskudaate. Ravimata neovaskularisatsioon põhjustab diskikujulist armi maakulas. (Oll ja Parik 2016). Varajase AMD staadiumis olevatel patsientidel puuduvad sageli kaebused ning ei esine nägemisteravuse halvenemist. Oftalmoskoobiga silmapõhja uurides võib maakulis märgata väikeseid täpitaolisi kollakaid kogumikke druuse. Need on võrkkesta pigmentrakkude degeneratsiooni produktid. (Olla ja Parik 2016). Joonis 3. Ealise maakula degeneratsiooni vormid ja kulg (Oll ja Parik 2016). 5 1.2 Riskifaktorid Maakula degeneratsiooni riskifaktorid on järgmised: geneetiline eelsoodumus, suitsetamine, hüperoopia, kõrge vererõhk, südame-veresoonkonna haigused, ebatervislik toitumine. (Maakuli degeneratsioon...2007)
mida tekitab Malassezia perekonda kuuluv pärmseenetaoline mikroorganism . Need seenorganismid esinevad ka täiesti tervel nahal, asustades rasunäärmete rohkeid alasid nagu rind ja selg . Kui seened nahal aktiivselt kasvama hakkavad, tekib mitmevärviline kliiketendustõbi. Iseloomulikud on pruunikad ja/või heledamad laigud, mis tekivad kaelale , ülakehale, kõhule, käsivartele, esineda võib vähene ketendus ja sügelus. Päevitunud nahal on laigud heledamad, kuna seened toodavad pigmentrakkude tööd häirivat ainet ja nahk ei päevitu ühtlaselt. See toime ei ole õnneks püsiv ning kaob ravi järgselt. Haiguse mitte ravimisel suurenevad üksikud laigud aeglaselt ja võivad laatudes kahjustada tervet ülakeha. Haigus on küll ohutu, kuid kosmeetiliselt ebameeldiv. Haigestumist soodustavad: *suurenenud õhuniiskus ja kõrge keskkonna temperetuur *higistamine *umbne, tihe riietus *õlide sattumine nahale *organismi immuunsuse langus *suhkruhaigus (joonis 1)
Higinäärmed (gl. sudorifera) on higi (sudor) eritavad difuusselt peaaegu kogu nahas leiduvad lihttubuloossed näärmed. Sekretsioonitüübilt jagunevad higinäärmed merokriinseteks ja apokriinseteks näärmeteks. 36. Silma vikerkesta ja ripskeha ehitus Iiris ehk vikerkest (iris) on soonkesta kõige eespoolsem osa, õhuke ketas tsentraalse avaga (pupilliga). Eesmine pind on epiteelitu, piiritlevad strooma fibroblastid ja melanotsüüdid. Strooma koos rohkete veresoonte, pigmentrakkude ja m. sphincter pupillae’ga. Tagumine kahekihiline pigmentepiteel, mille eesmine osa moodustab pupilli laiendaja lihase m. dilatator pupillae. Melanotsüütide arv määrab silma värvi. Eraldab silma eeskambrit tagakambrist ja toimib diafragmana, reguleerides fotoretseptoritele langevat valgushulka. Siliaar- ehk ripskeha on ringjas soonkesta moodustis saagserva, iirise baasise ja läätse serva vahel. Ora serrata – selgelt piiritletud üleminek reetina optilise ja pimeosa vahel
annaabi.ee 
