talupoja ja linlase elamut. Metsarikastel aladel ehitas talupoeg elamu palkidest. See oli ilma korstnata suitsutare, mida kattis õlgedest või roost katus. Tare keskel asus kolle, jõukamatel talupoegadel ka ahi, mille ees ja sees sai valmistada toitu. Kütmise ajal täitis tare tihe suiots, mistõttu inimesed liikusid poolkummargil, suitsupilvest madalamal. Suitsu lasti välja madala ukse kaudu. Umbes meetri kõrguselt olid seinad lausa pigitatud ning lõhnasid nii talvel kui suvel tugevalt suitsu järele. Suitsu juhtimiseks ülespoole hakati tegema läbi katuse ulatuvaid laudadest püstaklõõre. Need olid aga tuleohtlikud ja enamik talupoegi leppis vana ja ennast pikkade inimpõlvede jooksul üigustanud suitsutarega. Aknad või õigemini aknaavad olid vähestel taredel ja needki olid vaid pisut peopesast suuremad. Külmal ajal tõugati akendele ette lükandluuk või pisteti avasse tuust heinu.
populaarsust, sest muidu oleks armee ta välja vahetanud.Colosseum on keeruline insener tehnilise süsteemiga ehitis. Tema keskne südamik oli valatud rooma betoonist, see omakorda ümbritsetud tellistest vahemüüriga, peale kaetud marmor voodriga, mille ornamendiga oli antud sammaste kuju (nau Kreeklaste templitel sambad, aga need olid joonistatud). I korrus oli dooria stiilis, II korrusel joonia ja III korrusel korintose stiilis sambad. Areen oli tihedalt pigitatud, liivatatud laudadega, kus peal sai ka merelahinguid päriselt pidada. Kõik lahingud toimusid päriselt, olid ohvrid ja võitjad. Colosseumi kõige viimasel real olid üleval ka piigid, et päike pähe ei paistaks pandi telkriie üle colosseumi ava sõõriku kujuliselt (keskelt tühi). Colosseum mahutas umbes 55000 vaatajat võrreldes Kreeka teatri Epidaurus, mis mahutas vaid 15000 vaatajat. Colosseumi evakueerimis plaan oli eeskujulik, ohu korral sai areen 30 min. tühjaks teha.
Galvani katsete tulemused olid nii huvipakkuvad, et õhutasid teist itaalia teadlast, Alessandro Voltat (1745-1827), uuringuid jätkama. Volta suhtus ,,loomse elektri" olemasolusse skeptiliselt. Seetõttu seadis ta endale eesmärgiks uurida, kas elektrilaeng võib tekkida kahe eri metalli kokkupuutel. Volta tegi mitmeid lihtsaid ja teravmeelseid katseid. Näiteks kui keel suruda puhaste tsink- ja vaskplaatide vahele, mille teised otsad on tugevasti kokku pigitatud, võib keeles tunda omapärast kihelust. Silmas võivad tekkida valgus-sähvatused, kui ühest otsast kokkusurutud hõbe- ja tsinkvarraste teiste otstega puudutada üheaegselt keelt ja silmaalust nahka. Nende ja ka mitmete teiste katsete tulemuste põhjal väitis Volta, et Galvani katsetes põhjustas konna lihaste kokkutõmbe kahe eri metalli kokkupuutel tekkinud elektrilaeng. Prepareeritud konnakoib kujutas endast lihtsalt
valitsema hakkas kurjus. Jumal oli kurb inimeste kurja käitumise pärast ja Ta kahetses, et oli inimesed üldse maale loonud. Ta otsustas vahele astuda ja inimkonna veeuputuse läbi hävitada. Leidus mees ,,õiguse kuulutaja" Noa, kes ei olnud oma kaasaja patususest rüvetatud. Tema südames elas Jumala Vaim. Jumal ütles Noale, et ta plaanib hävitada inimkonna veeuputusega ja käskis Noal ehitada laev, et päästa oma perekond. Laev pidi tehtud olema goferipuust, kambritega ja pigitatud seest ja väljast maapigiga. Kui laev oli valmis saanud, käskis Jumal võtta pere, loomad, linnud ja sööki ning minna laeva. Nädala aja pärast pidi algama vihmasadu, mis kestab 40 ööpäeva ning kõik elavad olendid hukkuvad. Vihma sadas 40 ööpäeva ja uputas kõik viimseni üle. Vesi kattis ka kõrgemate mägede tipud. Vesi võimutses maal 150 päeva. Jumal saatis kõva tuule ning vesi hakkas alanema. Laev peatus Ararati mägedel. Noa laskis
Ta õnnistas seitsmendat päeva ja pühitses seda, sest ta oli siis hinganud kõigist oma tegudest, mis ta luues oli teinud. Noa ja veeuputus Jumal nägi, et inimese kurjus on maa peal suur ja kahetses, et üldse oli inimese loonud. Ta tahtis inimesed ja loomad maa peal kaotada. Ainult Noa meeldis talle. Ta ütles Noale, et ta kavatseb maa hävitada ja Noa peab laeva endale ehitama, mis oleks 300 küünart pikk, 50 küünart lai ja 30 küünart kõrge. Ta käskis laeva teha kambritega ja pigitatud, kuhu tema oma perega ja igast looma liigist 7 paari, isased ja emased, ära mahuksid. Ja Jumal käskis tal palju toitu kaasa võtta. Kui Noa laeva valmis sai, läksid kõik sinna sisse ja seitsme päeva pärast hakkas vihma sadama. Samal päeval kui Noa 600aastaseks sai, hakkas vihma sadama. Sadas järjest nelikümmend päeva ja ööd. Vesi tõstis laeva maast üles ja kattis kogu maa ja kõik mäed. Kõik, kes elasid kuival maal surid. Saja viiekümne päeva pärast mõtles Jumal Noale ja
Tallinna 21. Kool Tallinn 2010 Esimene raamat Sinuhe on Senmuti ja tema naise Kipa ''poeg'', kes sattus sinna perre pigitatud kõrkjalootsikuga allavoolu tulles. Nad olid vaesed, aga elasid ruumikamas ja avaramas majas kui teised. Senmut töötas vaestearstina ning tihti oli kõrvalt õppimas ka Sinuhe. Kipa jutustas Sinuhele muinasjutte ning ütles talle ka seda, et ta sai oma nime muinasjutu ''Sinuhe ja merehädalised'' järgi. Senmut jagas Sinuhele palju õpetusi - näiteks: ''Üksnes vilets neeger või kasimata süürlane käib tänaval asjal. Egiptlane teeb seda seinte vahel
annaabi.ee 
