MOOTORID Elektrimootor on elektromehhaaniline seade, mis muundab elektrienergia mehaaniliseks tööks. Enamik elektrimootoreid töötab tänu elektromagnetismi nähtusele. Kuid on ka mootoreid, mille töö baseerub teistel elektromehaanilistel nähtustel, nagu näiteks piesoelektrilisel efektil või elektrostaatilistel jõududel. Elektromagnetismi nähtusel põhinevad mootorid tekitavad jõudu magnetvälja ja voolu all oleva juhti vastastikmõjust. Vastupidise saavutamiseks, elektrienergia tekitamiseks mehhaanilisest energiast, kasutatakse generaatoreid või dünamoid. Mõnda elektrimootorit saab kasutada ka generaatorina, näiteks sõiduki veomootor võib olla kasutusel mõlemal eesmärgil. Elektrimootoreid ja generaatoreid kutsutakse ühisnimega elektrimasin.
või veel mingist füüsikalisest tegurist, nagu näiteks temperatuur, valgus vm. 1.12 Siseahel Vooluallikas endas kulgevat vooluringi osad. 1.13 Välisahel Vooluringi osa, mis koosneb juhtmetest ja tarvititest. 1.14 Elektrimootor Elektrimootor on seade, mida kasutatakse elektrienergia muundamiseks mehaaniliseks tööks. Enamik elektrimootoreid töötab tänu elektromagnetisminähtusele. Kuid on ka mootoreid millede töö baseerub teistel elektromehaanilistel nähtustel nagu näiteks piesoelektrilisel efektil ja elektrostaatilistel jõududel. Elektromagnetisminähtusel põhinevate mootorite tööpõhimõtteks on pöörleva magnetvälja energia muutmine rootori pöörlemise mehaaniliseks energiaks. 1.15 Vooluallikas Vooluallikas ehk elektrivooluallikas ehk toiteallikas on seade, milles mehaaniline, keemiline või siseenergia muundatakse elektrienergiaks. 1.16 Galvaanielement Galvaanielement ehk element on Luigi Galvani järgi nime saanud elektrivoolu allikas, mis
tõmbu. Tema tagasisaamiseks tuleb termomeetrit raputada, st efektiivselt suurendada raskuskiirendust. 7 Baromeetrites: Meteroloogias kasutatakse õhurõhu mõõturitena peamiselt elavhõbedabaromeetreid, metallbaromeetrit ehk aneroidi ja pidevaks registreerimiseks barograafi. Kuid on ka mitmeid elektrilisi mõõteriistu millest populaaresimad on piesoelektrilisel efetil baseeruvad. Rõhu standardmõõtevahendiks on siiski ELAVHÕBEDABAROMEETER. Elvavhõbeda- (või üldisemalt vedelik-) barmeetrite töötamine põhineb sellel, et igal ajahetkel on vedelikusamba kaal tasakaalustatud atmosfääri rõhu poolt. Tasakaaluolek saavutatakse sel teel, et rõhu suurenemisel surutakse baromeetri torusse juurde või rõhu langemisel voolab välja parajasti nii palju vedelikku, et samba kaal jääb alati võdrseks õhusamba kaaluga
väike ja elementi läbib vool 14 mA. Tööpõhimõte: Andurketta pöörlemisel vaheldub magnetvoo suund elemendi juures, tekitades muutuva takistuse. Voolutugevus kõigub 7 ja 14 mA vahel sagedusega, mis on proportsionaalne andurketta pöörlemissagedusega. PIESOELEKTRILISE ELEMENDI TÖÖTAMINE Piesoelektrilisel elemendil võib täheldada kahesugust efekti: 1. Otsene 2. Pööratud Otsene efekt tähendab seda, et piesoelektrilise elemendi kristallide kokkusurumisel tekib kristalli vastaspindadel pinge. Kristallide lahtivenitamisel on pinge vastupidise polaarsusega. Pööratud efekt tähendab seda, et piesoelektrilise elemendi kristallide vastaspindade mõjutamisel elektrilise pingega, kristall kas paisub või tõmbub kokku, sõltuvalt pinge polaarsusest.
a) Geenikonstrukti elektroporatsioon rakku b) Homoloogiline rekombinatsioon c) DNA mikrosüstimine viljastatud munaraku isaspronukleusse d) Kõik siintoodud meetodid sobivad e) Retroviirusvektori kasutamine geenikonstrukti sisestamiseks 4. Biosensorites rakendatakse tihtipeale kvartskristall mikrokaalusid (quartz crystal microbalance -QCM), mille põhikomponendiks on kvartskristall. Millisel kvartskristalli omadusel pöhineb QCM-i töö a) Kvartskristalli piesoelektrilisel efektil b) Kvartskristalli pinnaplasmoon resonantsil c) Kvartskristalli optilistel omadustel 5. In vivo geeniteraapia tähistab geneetilist defekti korrigeeriva informatsiooni viimist otse patsiendi haigusega seotud kudedesse või rakkudesse? a) Õige b) Väär 6. Milline promootor allpool toodud valikust oleks kõige sobivam raviotstarbeliste valkude tootmiseks kitse piimas a) Kitse B-kaseiini promootor b) Kitse hemoglobiini promootor
3. Harjadeta alalisvoolumootorid 4. Samm-mootorite tööpõhimõte 4.1. Unipolaarne mootor 4.2. Bipolaarne mootor 4.3 .Lainetalitus 4.4 .Samm-mootori koormamine 5. Kasutusalad 1.Elektrimootor Elektrimootor on seade, mida kasutatakse elektrienergia muundamiseks mehaaniliseks tööks.Enamik elektrimootoreid töötab tänu elektromagnetisminähtusele. Kuid on ka mootoreid millede töö baseerub teistel elektromehaanilistel nähtustel nagu näiteks piesoelektrilisel efektil ja elektrostaatilistel jõududel. Elektromagnetisminähtusel põhinevate mootorite tööpõhimõtteks on pöörleva magnetvälja energia muutmine rootori pöörlemise mehaaniliseks energiaks. Selliste mootorite töö on kirjeldatav Lorentzi seadusega. Kuid eksisteerivad ka lineaarsed elektrimootorid. Vooluliigi järgi jagatakse elektrimasinaid: · alalisvoolumasinad · vahelduvvoolumasinad, o mis omakorda jagunevad: o asünkroonmasinad
igasuguste võllide ja rataste pöörleissageduse teadasaamiseks. Suurtel kiirustel annab täpsema tulemuse just nimelt halli efektiga andurid, kui vanamoodsad mehaanilised kontkat-tüüpi katkestid. Halli andurit kasutatakse samuti süütemomendi kalkuleerimiseks. 8 Detonatsioonianduri(joonis 1.3) ülesandeks on mootori detonatsiooni (hüppeline rõhu ja temperatuuri tõus) vältimine. Anduri töö põhineb piesoelektrilisel efektil kus mehaaniline energia muudetakse elektrienergiaks (suure sagedusega vahelduvpingeks). Detonatsiooni puhul esineb tunduvalt suurem vibratsioon. Detonatsioonianduri signaali puudumisel muudab juhtplokk süütehetke u. 10...15° hilisemaks kui ideaalväärtus(avariireziim). Nukkvõlli asendi andur. Sellelt andurilt võetakse signaal tahhomeetrile, mis näitab ära mootori pöörlemiskiiruse. Iga töötakti ajala saadetake signaal juhtplokki, kus arvutatakse
Võib õelda, et tekkinud eneseinduktsioonvool püüab takistada voolu muutumist (kui vool kasvab, püüab eneseinduktsioonvool kasvamise kiirust vähendada, kui vool kahaneb, püüab see kahanemise kiirust vähendada). 22. Elektrimootor Elektrimootor on seade, mida kasutatakse elektrienergia muundamiseks mehaaniliseks tööks. Enamik elektrimootoreid töötab tänu elektromagnetisminähtusele. Kuid on ka mootoreid millede töö baseerub teistel elektromehaanilistel nähtustel nagu näiteks piesoelektrilisel efektil ja elektrostaatilistel jõududel. Elektromagnetisminähtusel põhinevate mootorite tööpõhimõtteks on pöörleva magnetvälja energia muutmine rootori pöörlemise mehaaniliseks energiaks. Selliste mootorite töö on kirjeldatav Lorentzi seadusega. Kuid eksisteerivad ka lineaarsed elektrimootorid. 23. Vooluallika lühis Lühis (inglis short-circuit, saksa Kurzschluß, soome oikosulku) on isolatsioonirike tagajärjel tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingega või
annaabi.ee 
