2. kursus - mehaanika Dünaamika põhimõisted 1. Dünaamika - mehaanika osa, mis uurib liikumise põhjusi. Dünaamika püüab vastata küsimusele Miks keha liigub? Dünaamika tegeleb jõududega. 2. Mass - keha inertsi mõõt, tähis m, ühik 1 kg. Selgitus: kehade liikumisolekut ei saa hetkeliselt muuta. Mida suurema massiga keha on, seda kauem aega kulub liikumisoleku muutmiseks (kiirenemiseks või pidurdumiseks). Suurema massiga keha on inertsem. 3. Jõud F - füüsikaline suurus, mis kirjeldab kehadevahelise vastastikmõju tugevust (ehk ühe keha mõju teisele). Kehale mõjuv jõud annab kehale kiirenduse. Kiirenduse suund ühtib jõu suunaga. 4. Jõu ühik 1 N (njuuton) on defineeritud Newtoni II seaduse abil: jõud 1 N annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m /s2 . Jõu tähis: F 5. Raskusjõud - jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema mõjusfääris asuvaid
sellele ei mõju jõud või kui mõjuvate jõudude summa on null. See tähendab, et kehad ei muuda oma liikumisolekut iseenesest, selleks on vaja rakendada jõudu. Sellist nähtust nimetatakse inertsiks (inertia – loidus, laiskus). Sellepärast kutsutakse ka Newtoni I seadust inertsiseaduseks. Kehade liikumisolekut ei saa hetkeliselt muuta. Mida suurema massiga keha on, seda kauem aega kulub liikumisoleku muutmiseks (kiirenemiseks või pidurdumiseks). Newtoni II seadus: keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline F massiga. a , kus a on kiirendus, F mõjuv jõud ja m keha mass. Kiirenduse suund m ühtib jõu suunaga. Jõu ühik 1 N (njuuton) on defineeritud Newtoni II seaduse abil: jõud 1 N annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m /s 2 . Newtoni III seadus: kaks keha mõjutavad teineteist võrdsete , ühel sirgel mõjuvate
töötamise võimaluste tõttu. Tööjõu hind kasvas viimasel poolaastal liiga kiiresti. Reaalse tööjõu erikulu kasv on inflatsioonisurvete tugevnemise üks põhjusi. Tööturu avatusega nõrgenes üks paindlikule tööturule iseloomulik lüli: nõudluse vähenedes ei pruugi töötute arv suureneda. See omakorda hakkab survestama tööjõu kui tähtsa tootmissisendi hinda. Arvestatav alternatiiv on minna tööle välisriiki. Ka suurenenud tööpuudusest tulenev surve palgakasvu pidurdumiseks võib osutuda varasemast nõrgemaks. Senine areng konkurentsile avatud sektoris on olnud tootlikkuse kasvuga rohkem kooskõlas. Suletud sektoris seevastu tekitab hindadele avalduv palgatõusu surve rohkem küsitavusi. Mina arvan samuti, Eestis on üheks oluliseks probleemiks tööjõu puudus. Üha vähem on meil oskustöölisi ning noored pööravad suuremat tähelepanu kõrghariduse omandamisele. Kuna palk on suhteliselt väike ja inimesed pole rahul, siis paljud
Tabel 1 Rootsi peamised majandusnäitajad 2002-2011 (%) Allikas: Statistikaamet 2.1 Majanduskasv 2011. a aprillis avaldatud valitsuse prognoosi kohaselt kasvab Rootsi SKP 2011. aastal 4,6%. Juuli alguses teatas rahandusminister aga ühes oma sõnavõtus, et valitsus võib olla sunnitud oma kevadisi prognoose alandama kuna viimased arengud Kreekas ja ka USAs on suurendanud riske majanduskasvu pidurdumiseks. Arengud börsil, tõusvad intressid ja ka välised ohud Rootsi majandusele on sundinud ka inimesi oma tarbimist piirama. Samas on aga just eratarbimine see, mis on viimastel aastatel olnud peamiseks majanduskasvu mootoriks. 7 Koostanud: Sigrid Västra Joonis 1. Rootsi SKP kasv aastatel 2002-2011 (%) Nagu jooniselt 1 näha võib, on Rootsi SKP võrdlemisi stabiilselt kõikuv olnud jäädes aastatel 2002 2008 1,7-4,2% kasvu vahemikku
kui mõjuvate jõudude summa on null. See tähendab, et kehad ei muuda oma liikumisolekut iseenesest, selleks on vaja rakendada jõudu. Sellist nähtust nimetatakse inertsiks (inertia loidus, laiskus). Sellepärast kutsutakse ka Newtoni I seadust inertsiseaduseks. Kehade liikumisolekut ei saa hetkeliselt muuta. Mida suurema massiga keha on, seda kauem aega kulub liikumisoleku muutmiseks (kiirenemiseks või pidurdumiseks). F a= Newtoni II seadus: keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. m kus a on kiirendus, F mõjuv jõud ja m keha mass
sellele ei mõju jõud või kui mõjuvate jõudude summa on null. See tähendab, et kehad ei muuda oma liikumisolekut iseenesest, selleks on vaja rakendada jõudu. Sellist nähtust nimetatakse inertsiks (inertia loidus, laiskus). Sellepärast kutsutakse ka Newtoni I seadust inertsiseaduseks. Kehade liikumisolekut ei saa hetkeliselt muuta. Mida suurema massiga keha on, seda kauem aega kulub liikumisoleku muutmiseks (kiirenemiseks või pidurdumiseks). Newtoni II seadus: keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline F massiga. a = , kus a on kiirendus, F mõjuv jõud ja m keha mass. Kiirenduse m suund ühtib jõu suunaga. Jõu ühik 1 N (njuuton) on defineeritud Newtoni II seaduse abil: jõud 1 N annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m /s2 . Newtoni III seadus: kaks keha mõjutavad teineteist võrdsete , ühel sirgel mõjuvate ja
null. See tähendab, et kehad ei muuda oma liikumisolekut iseenesest: kui keha on paigal, siis ongi ja kui liigub, siis seismajätmiseks või kiiremini liikumapanemiseks tuleb rakendada jõudu. Sellist nähtust nimetatakse inertsiks (inertia loidus, laiskus). Sellepärast kutsutakse ka Newtoni I seadust inertsiseaduseks. Kehade liikumisolekut ei saa hetkeliselt muuta. Mida suurema massiga keha on, seda kauem aega kulub liikumisoleku muutmiseks (kiirenemiseks või pidurdumiseks). Mass on keha inertsi mõõt, tähis m, ühik 1 kg. Newtoni I seadus kehtib paigalseisvates või ühtlaselt liikuvates taustsüsteemides. Selliseid taustsüsteeme, kus see seadus kehtib, nimetatakse inertsiaalseteks taustsüsteemideks. 13 5.2.2. Newtoni II seadus Newtoni I seadus väidab, et kui kehale ei mõju jõudu (jõudude summa on null), siis keha liigub ühtlaselt
annaabi.ee 
