suurenev hulk oma ühelt poolt arvukate sotsiaaltoetuste, teiselt poolt aga saamata jäävate maksude näol, on riigi jaoks vägagi kulukas. Pikemat aega tööturult eemal olnud inimesed kaotavad oma erialase ettevalmistuse ning tööharjumuse, samuti on nende sulandumine tööturuga järjest raskem. Tööturust võõrandumine põhjustab ka sotsiaalseid probleeme, pingestades nii veelgi enam teravat sotsiaalmajanduslikku olukorda.Paljude Eesti ja välismaiste ettevõtete areng on kohapeal pidurdumas just tööjõupuuduse tõttu. Raskused personali värbamisel on aga kujunenud järjest murettekitavamaks probleemiks. Väljaspool suuremaid keskusi on kvalifitseeritud tööjõudu peaaegu võimatu leida. Ettevalmistatud inimeste nappus on kaasa toonud palkade kiire kasvu peaaegu kõigis majandusvaldkondades. Eestil oleks viimane aeg probleemiga aktiivselt tegeleda. Paraku toimuvad siin lahendused väga vaevaliselt. Tööjõupuudusele soovitatakse otsida leevendust küll haridussüsteemist,
seda mõjutav tervisepoliitika ning välisränne ja seda mõjutav rändepoliitika. Sündimus on sündide esinemine rahvastikus või selle osas. Sageli väljendatakse promillides e. sündide arv tuhande inimese kohta. Aasta jooksul sünnib maailmas üle 130 miljoni lapse, seega igas minutis 250 lapse. Euroopa ja Eesti rahvastik on vananev rahvastik st, et sündimus on madal, noori inimesi tuleb vähem juurde ning rahvastiku taastootmine on pidurdunud või pidurdumas. (Joonis 1. Eesti rahvaarvu muutused aastatel 1970-2008)(Joonis 2. Eesti rahvastikupüramiid aastal 2010.) Sündimust mõjutavad tegurid on : · viljakas eas naiste arv; · naiste vanus laste sünnitamisel; · religioon, mis mõjutab tavasid ja suhtumist pereellu ja perekonna planeerimisse; · pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine, mida mõjutavad meditsiini
Naaberriikidega võrreldes ei tõuse Kreeka tihedus teiste seast esile. Kreeka rahvaarv on viimastel sajanditel olnud pidevas kasvu faasis. Eriti kiire kasv toimus 20. sajandi teisel poolel, kus toimus intensiivne immigratsioon. Kui 1990. aastal oli välismaalaste arv vaid 142 367, siis 2001. aastal oli see arv kasvanud 797 091-ni. Rahvastik kasvab 0,06% aastas. Kogu rahvastikust on 93% kreeklased ning 7% muurahvuslased. Kuid siiski on rahvaarvu suurenemine pidurdumas ja üsna pea on oodata selle vähenemist, mis on iseloomulik kõikidele Põhja riikidele. Meeste keskmine eluiga on 78 aastat ning naiste keskmine on 84 aastat. Üldine keskmine vanus on 81 aastat ning maailmamastaabis on Kreeka enda keskmisega 25. kohal. Esimesel kohal on Monaco ning sealne keskmine on 86,5 aastat. Kreekas oli 2012. aastal 9,08 sündi 1000
nt looduskaitsmisel ja keskkonnakaitsel; 2) Kodanikuühiskond on Eestis välja kujunenud (palju on MTÜ'sid, seltsinguid; usk kodanikualgatusse on suur). Jätkusuutlik areng arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Kas Eesti on jätkusuutlik riik? Jah, sest: 1) valitsuse edukas perepoliitika on aidanud kaasa rahvastiku iibe kasvule ning rahvastikuvananemine on Eestis pidurdumas; 2) Roheline mõtteviis on leidnud palju toetajaid metsaistutuskampaaniad; 3) Eestis toimib hästi jäätmekäitlus. Riik on sundinud elanikkonda prügi sorteerima. 4 Rahvusvahelised organisatsioonid ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Loodud 24.okt 1945, Eesti liitus 1991
a oli kõigest 142 367. Enamik immigrantidest on pärit naaberriikidest. Albaanlased moodustavad 55-60% või 15 rohkem kõigist immigrantidest. 1990ndate keskel sisserännanud on eelkõige Aasia riikidest - eriti Pakistanist ja Bangladeshist, kes moodustavad vähese kvalifikatsiooniga töötajate rühma. Siiski on rahvaarvu suurenemine pidurdumas ja üsna pea on oodata selle vähenemist, trendi, mis on iseloomulik kõikidele Põhja riikidele. 4.2. Rahvastiku tihedus ja paiknemine Võttes arvesse Kreeka rahvaarvu, on riigi keskmine rahvastiku tihedus 81,7 inimest ruutkilomeetri kohta. Võrreldes rahvastiku tihedust Albaania (98.5/km 2), Makedoonia (82.2/km2), Bulgaaria (66.2/km2) ja Türgiga (97/km2), ei tõuse Hellas teiste seast kuigi esile. Nagu eespool mainitud, on Kreeka territooriumist aga 80% mägine ning seetõttu paljud alad