Olenemata sellest, et nõukogude ajal ei olnud väljaspool hooaega võimalik kausse ja vaagnaid kaunistada värskete puu- ja köögiviljadega, olid lauale kantud roogade kausid ja vaagnad kenasti kaunistatud ja isuäratavad. Kaunistamiseks kasutati rohelist hernest, hakitud muna, hakitud rohelist sibulat, hoidistatud köögi- ja puuvilju. Toitude maitsed olid naturaalsed, lisamitseid andsid sibul ja küüslauk, lisaks maitsestati veel ainult soola ja pipraga. Nõukogude aja pidulaua toitude maitsed olid alati head ja ehedad. Seda on näha ka sellest, et tänapäeva pidulaudadelgi on olemas samad salatid, verivorst, sült ja muidugi ka seapraad hapukapsa ja kartulitega, milleti ei ole pidu õige pidu.
kellele oli suured jõulukellad kaela riputatud. Kõik õrnemad-nooremad pereliikmed, eelkõige lapsed, olid mähitud suurrättide sisse, sest talved olid käredad. Traditsioonid olid pühad ja tekitasid kõigis mõnusaid tundeid. Tänapäeval on tavapärasem komme sünnipäevade pidamine. Praegusel ajal saab kõik toidud tellida ja lasta teistel organiseerida. See muudab aga inimesed laisaks ja sageli arvatakse, et söögist-joogist piisab. Tulemuseks on kahjuks pidulised, kes lösutavad pidulaua ümber. Meie peres õnneks seda muret ei ole. Kõige tujuküllasemad on olnud vanaema ja vanaisa sünnipäevad, kus ema ja tädi on tegevusliku osa korraldamise enda peale võtnud. Nendelt pidudelt pole puudunud tants, muusika, seltskonnamängud ega rõõmus meel ning sageli tantsib õhtu finaaliks kogu peorahvas suisa kreeklaste rahvatantsu sirtakit. Nüüd võivad ka peokorraldajad ise pidu nautida ja naerda nõukogude aja üle, kui õhtust hommikuni salatit hakiti ja muid roogi vaaritati
3 1.EESTI Eesti traditsiooniline talupojaköök on muutusi omaks võtnud ettevaatlikult. Pikka aega olid selle tuumaks teraviljatoidud, eriti rukkileib, seejärel kartul. Leivakõrvaseks tarvitati hapupiima, sealiha ja kala, pidupäevadel rüübati õlut. Argipäevane kasin ja üksluine menüü vaheldus pidu- ja pühadelaua märksa mitmekesisemate roogade ja paremate paladega. Just pidulaua kaudu jõudsid uuendused - toiduained, valmistamisviisid, söögid - ka igapäevamenüüsse. Valdavalt just baltisaksa köögi kaudu jõudis eestlasteni Euroopa kokakunsti areng ja innovatsioon. Samas võtsid kohalikud sakslased vastu eestlaste toidukultuuri mõjutusi. Oma osa on olnud ka vene mõjudel, mis jõudsid Eestisse kaupmeeste, kokkade, aednike ja restoranipidajate vahendusel. Nende kultuuride koosmõjul ongi kujunenud Eesti köök.
Seadus ütles nii, et ,, Kes niipalju joob, et oksendab, saab trahvida 2 katle täie õllega". 12 See aga ei muutunud suhtumist alkoholi. Kogu elu keerles vägijookide ümber need olid inimelu lahutamatud koostisosad. Kui mõnikord püütigi inimestele rääkida alkoholi kahjustavast mõjust, jõid inimesed ikka edasi ja need manitsused jäid hüüdjaks hääleks kõrbes. 4. PIDUSÖÖMING Jõuka rahva seas oli pidutsemine tavalisem, kuid pidulaua ümber kogunesid võimalusel kõik, nii risti-, kihlus-, pulma- ja peiepidude kui ka kiriklike tähtpäevade puhul. Lihtrahval, käsitöölistel ja talupoegadel, olid oma pidupäevad: talgud, loomatapu- ja saagikoristuspeod. Mida jõukam oli võõrustaja ja mida kõrgem tema koht ühiskondlikus hierarhias, seda peenem, rikkalikum ja mitmekesisem oli tema pidulaud. Toiduga prassimist võidi küll kritiseerida, kuid
0.5 tl Kange sinep Suhkrut lusikaotsaga Lõika kõik salatiained väikesteks tükkideks, pane veidi muna kaunistamiseks kõrvale. Sega kastmeks kokku hapukoor, sinep, sool ja suhkur. Sega tükeldatud ained kastmega läbi ning lase tund-kaks maitsestuda. Kaunista peenestatud munaga. · Rosolje hiilgeaeg jääb möödunud sajandi 30-ndate ja 60-ndate aastate vahele, kui Eestimaal ei peetud selleta ühtki pidu. Vähehaaval aga tõrjus pidulaua kroonimata kuninga välja lihtsama koostisega ja hõlpsamini valmiv kartulisalat. Punased lihapallid tikuvõileibadele Allikas: 100 rooga Autor: Maire Suitsu Kogus Koostis- ja maitseained 0.5 kg Hakkliha 1 tk Suur muna 2 dl tomatipüree 1 dl jäme riivsai 1 tl sool sibula- ja küüslaugupulbrit purustatud must pipar Seesamiseemneid
annaabi.ee 
