ning vahetu ja otsene tajumine, kasutatakse loomulikke zeste, ei ole planeeritud ega tahtlik, edastaja ja vastuvõtja ei saa samaaegselt spontaanselt suhelda. Sümboolne- Hõlmab teadlikku sotsiaalset tähendust omavate signaalide edastamist, seda õpitakse, sümbolite abil saab varjata spontaanse suhtlemise tähendust. Mitteverbaalsed sümbolid on vanemad ja usaldusväärsemad, emotsionaalsed, väljendavad universaalseid tähendusi, olemuselt on loomulikumad ja pidevamad, defineerib suhte, võimaldab väljendada emotsioone ja hoiakuid, toetab verbaalset kommunikatsiooni, on tagasiside vahendiks. 11. Universaalsed emotsioonid (6) Rõõm, kurbus, viha, hirm, üllatus, vastikus. 12. Topeltsõnumi mõiste Verbaalne ja mitteverbaalne sõnum vastanduvad, vastuolude tõlgendamine nõuab kogemust, lapsed lähtuvad tõlgendamisel sõndest, täiskasvanud mitteverbaalsest käitumisest. 13
Edastaja ja vastuvõtja ei saa samaaegselt suhelda spontaanselt. Sümboolne kommunikatsioon hõlmab teadlikku sotsiaalset tähendust omavate signaalide edastamist. Sümboolset mitteverbaalset kommunikatsiooni õpitakse. Sümbolite abil saab muuta või varjata spontaanse kommunikatsiooni tähendust. Mitteverbaalsed sümbolid on vanemad ja usaldusväärsemad. Emotsionaalsed. Väljendavad universaalseid tähendusi. On oma olemuselt loomulikumad ja pidevamad. 8. Universaalsed emotsioonid (6) rõõm, kurbus, viha, hirm, üllatus, vastikus. 9. Topeltsõnumi mõiste Verbaalne ja mitteverbaalne sõnum vastanduvad. Vastuolude tõlgendamine nõuab kogemust. Lapsed lähtuvad tõlgendamisel sõnadest. Täiskasvanud lähtuvad tõlgendamisel mitteverbaalsest käitumisest. 10. Isikutaju põhiskaalad (kompetentsus, soojus) Kompetentne, külm, Ebakompetentne, soe 11. Isikutajus aset leidvad efektid (emamulje, korduvmulje, lahkumismulje)
teadlikkuseta ei saa olla efektiivset protsessi. Edastaja ja vastuvõtja ei saa samaaegselt suhelda spontaanselt. Sümboolne kommunikatsioon hõlmab teadlikku sotsiaalset tähendust omavate signaalide edastamist. Sümboolset mitteverbaalset kommunikatsiooni õpitakse. Sümbolite abil saab muuta või varjata spontaanse kommunikatsiooni tähendust. Mitteverbaalsed sümbolid on vanemad ja usaldusväärsemad. Emotsionaalsed. Väljendavad universaalseid tähendusi. On oma olemuselt loomulikumad ja pidevamad. 9. Universaalsed emotsioonid (6) rõõm, kurbus, viha, hirm, üllatus, vastikus. 10. Topeltsõnumi mõiste Verbaalne ja mitteverbaalne sõnum vastanduvad. Vastuolude tõlgendamine nõuab kogemust. Lapsed lähtuvad tõlgendamisel sõnadest. Täiskasvanud lähtuvad tõlgendamisel mitteverbaalsest käitumisest. 11. Isikutaju põhiskaalad (kompetentsus, soojus) Kompetentne
Edastaja ja vastuvõtja ei saa samaaegselt suhelda spontaanselt. Sümboolne kommunikatsioon hõlmab teadlikku sotsiaalset tähendust omavate signaalide edastamist. Sümboolset mitteverbaalset kommunikatsiooni õpitakse. Sümbolite abil saab muuta või varjata spontaanse kommunikatsiooni tähendust. Mitteverbaalsed sümbolid on vanemad ja usaldusväärsemad. Emotsionaalsed. Väljendavad universaalseid tähendusi. On oma olemuselt loomulikumad ja pidevamad. 11. Universaalsed emotsioonid (6) rõõm, kurbus, viha, hirm, üllatus, vastikus. 12. Topeltsõnumi mõiste Verbaalne ja mitteverbaalne sõnum vastanduvad. Vastuolude tõlgendamine nõuab kogemust. Lapsed lähtuvad tõlgendamisel sõnadest. Täiskasvanud lähtuvad tõlgendamisel mitteverbaalsest käitumisest. 13. Isikutaju mehhanismid (stereotüpiseerimine, eelavamused, haloefekt, projektsioon, empaatia, loogiline järeldamine, välimuse ja isiksuse omaduste
Sümboolne kommunikatsioon: Sümboolne kommunikatsioon hõlmab teadlikku sotsiaalset tähendust omavate signaalide edastamist. Sümboolset mitteverbaalset kommunikatsiooni õpitakse. Sümbolite abil saab muuta või varjata spontaanse kommunikatsiooni tähendust. Mitteverbaalsed sümbolid on vanemad ja usaldusväärsemad, emotsionaalsed. Väljendavad universaalseid tähendusi ning on oma olemuselt loomulikumad ja pidevamad. 2 Universaalsed emotsioonid (6) Rõõm, kurbus, viha, hirm, üllatus, vastikus. Topeltsõnumi mõiste Verbaalne ja mitteverbaalne sõnum vastanduvad. Vastuolude tõlgendamine nõuab kogemust. Lapsed lähtuvad tõlgendamisel sõnadest. Täiskasvanud lähtuvad tõlgendamisel mitteverbaalsest käitumisest. Isikutaju põhiskaalad (kompetentsus, soojus) Kompetentne Soe Külm
Teatud teod on seesmiselt väärtuslikud. 36. Palun kirjuta vähemalt kahe utilitaristliku filosoofi nimed! Jeremy Bentham, John Stuart Mill (David Hume, Adam Smith, Frances Hutcheson) 37. Millise paranduse tegi J.S.Mill Benthami käsitlusse? John Stuart Mill eristas kõrgema taseme naudingu puhtmeelelisest naudingust. Elementaarsed naudingud pidid pakkuma intensiivsemat rahuldust, kuid liialdamisel viivad valule. Vaimsed ehk saavutatud naudingud kalduvad olema pikaajalisemad, pidevamad ja järkjärgulisemad. Kõrgemat sorti naudingud ületavad kvaliteedilt madalamaid, need on eelistatavamad. See vabastas utilitarismi seafilosoofia süüdistustest. Tegemist on eudaimonistliku utilitarismiga. Lk 179 38. Mis on utilitarismi peamised jooned? Tooge mõni näide utilitaristlikust lähenemisest! Konsekventsialistlik tegude üle tuleb otsustada nende tagajärgede alusel. Õiged on need teod, millel on parimad tagajärjed.
Teatud teod on seesmiselt väärtuslikud. 36. Palun kirjuta vähemalt kahe utilitaristliku filosoofi nimed! Jeremy Bentham, John Stuart Mill (David Hume, Adam Smith, Frances Hutcheson) 37. Millise paranduse tegi J.S.Mill Benthami käsitlusse? John Stuart Mill eristas kõrgema taseme naudingu puhtmeelelisest naudingust. Elementaarsed naudingud pidid pakkuma intensiivsemat rahuldust, kuid liialdamisel viivad valule. Vaimsed ehk saavutatud naudingud kalduvad olema pikaajalisemad, pidevamad ja järkjärgulisemad. Kõrgemat sorti naudingud ületavad kvaliteedilt madalamaid, need on eelistatavamad. See vabastas utilitarismi seafilosoofia süüdistustest. Tegemist on eudaimonistliku utilitarismiga. Lk 179 38. Mis on utilitarismi peamised jooned? Tooge mõni näide utilitaristlikust lähenemisest! Konsekventsialistlik – tegude üle tuleb otsustada nende tagajärgede alusel. Õiged on need teod, millel on parimad tagajärjed.
seda teevad naised mõlemast soost partneritega (Derlega, 1985). 1) naised avavad end segasuhtes vähem kui omasoosuhtes; 2) naised ja mehed avavad end enam naistele kui meestele; 3) naistepaar avab end enam kui meestepaar. Sõprussuhted ja kultuurierinevused Moghaddam, Taylor, Wright (1993) summeerisid erinevused järgmiselt: - lääne ühiskonnas on sõprussuhted vabatahtlikud (i.e. vaba valik) - suhted traditsionaalsetes kultuurides kalduvad olema püsivamad ja pidevamad (kui lääne ühiskonnas). - lääne ühiskonnas kalduvad suhted olema individualistlikud (suhted on nö üks-ühele) XI Väikesed ja suured grupid 28.04.14 1. Grupp Kas järjekorras seisvad inimesed on grupp? Toimivad omad reeglid- kui olme moodustanud saba, siis vahele ei trügi Neil on ühine eesmärk- sooritada oma ostud. Rollidest tulenevad ülesanded’ Erinevates gruppides on erinev staatus, mis mõjutab grupisisest suhtlust.
annaabi.ee 
