10. Kommentaare tabelis olevate andmete kohta. Tabelisüks on kirj pandud katse andmed. Pidevaja skeemilt leidsin aja ja lubatud piiridesse mahtuva juhtoime alusel ksii ja omega väärtused. Parimaks sain andmetega ksii=0,8 ja oomega=2, millega aeg tuli t=1,5 ja Umax =-12V. Diskreetaja puhul oli Umax=-11. Häiringute suunamisel mudelisse suutis mudel taastada soovitud olekud. Maximum pingehäired on pidevaaja korral ±1 ja diskreetaja korral ±0,87. Pidevaja häiringu ±7,85 ja diskreetaja häiringu ±7 korral jäi olek lubatud piiridesse. Suurimaks diskreetimissammuks oli 0,2, kuid siis muutus häiringu mõju ±0,05 asemel ±0,06-ks. Järgmiseks tegin 2 katset väiksema, 1katse vastassuunalise ja 2 katset suurema siirdega. Vastassuunalise katse korral ei muutunud jälgitavate parameetrite absoluutväärtused. Siirde vähendamisel kahanesid pinge ja aeg ning suurendamisel kasvasid.
Süsteemi mudelis kajastatakse seda ajaargumendi nihutamisega konstantse hilistumisaja võrra. Reaalses süsteemis saab esineda vaid väljundsignaali hilistumine. Sama signaali edastamisest tulenevat hilistumist nimetatakse mõnikord ka transporthilistumiseks. Teatud juhtudel võib ka kasutada ekvivalentset hilistumisaega aeglaselt muutuva siirdeprotsessi aproksimeerimiseks. 3.7 Mitmemõõtmeliste statsionaarsete pidevaaja süsteemi sisend-väljund mudelid. Mitmemõõtmelises süsteemis on palju sisendeid ja väljundeid. Neid on võimalik koostada ühemõõtmelistest süsteemidest (komponeerides) . Tüüpiline mitme sisendmuutuja u(t) ja väljundmuutujaga y(t) lineaarse süsteemi matemaatiline mudel (sile süsteem) on kirjeldatav diferentsiaalvõrrandite süsteemiga Y(s)=H(s)U(s), kus H(s) on ülekandemaatriks. Kaks
diskreetsignaaalilt analoogsignaalile üleminekul peame täpsustama signaali muutumisviisi takti ulatuses, millega me lisame mudelile uut informatsiooni. Selle tulemusena varieeruvad mingil määral ka süsteemi mudeli omadused. Lineaarse statsionaarse pidevaja süsteemi sisend-väljund mudelid.Ülekandefunktsioon. Ülekandefunktsiooni realiseeritavus. Siirdeprotsessid ja nende arvutamine. Impulss- ja hüppekajad. Hilistumine pidevaja süsteemides. Mitmemõõtmeliste statsionaarsete pidevaaja süsteemi sisend-väljund mudelid. Lineaarse statsionaarse pidevaja süsteemi sisend-väljund mudelid: Lineaarse statsionaarse pidevaja süsteemi sisend-väljund mudelid kirjeldavad signaalide ülekannet. Näiteks ülekandefunktsioon, impulsskaja, hüppekaja ja sageduskarakteristik. Ülekandemudel ehk sisend-väljundmudel kajastab süsteemi sisend- ja valjundmuutujate otsest seost, kui süsteemimudel on teada, saab arvutada kuidas süsteem reageerib erinevatele sisenditele
puuduvaiks. Diskreetsed ajahetked erinevad võrdse ajaintervalli võrra, mida nimetatakse taktiks ning ajahetki taktihetkedeks. 3. Lineaarse statsionaarse pidevaja süsteemi sisend-väljund mudelid. Ülekandefunktsioon. Ülekandefunktsiooni realiseeritavus. Siirdeprotsessid. Impulss- ja hüppekajad. Hilistumine pidevaja süsteemides. Mitmemõõtmeliste statsionaarsete pidevaaja süsteemi sisend-väljund mudelid. Impulss- ja hüppekajade eksperimentaalne määramine. Mitmemõõtmeliste süsteemide impulss- ja hüppekajade eksperimentaalne määramine. 2. Lineaarse statsionaarse pidevaja süsteemi sisend-väljund mudelid Lineaarse statsionaarase pidevaja süsteemi sisend-valjund mudelid kirjeldavad signaalide ülekannet. Näiteks ülekandefunktsioon, impulsskaja, hüppekaja ja sageduskarakteristik. Ülekandemudel kajastab süsteemi sisend- ja
ruumipunktides omada kindlat ajanihet (hilistumisaega). Süsteemi mudelis kajastatakse seda ajaargumendi nihutamisega konstantse hilistumisaja võrra. Reaalses süsteemis saab esineda vaid väljundsignaali hilistumine. Sama signaali edastamisest tulenevat hilistumist nimetatakse mõnikord ka transporthilistumiseks. Teatud juhtudel võib ka kasutada ekvivalentset hilistumisaega aeglaselt muutuva siirdeprotsessi aproksimeerimiseks. Mitmemõõtmeliste statsionaarsete pidevaaja süsteemi sisend-väljund mudelid- Mitmemõõtmelisi süsteeme on võimalik koostada ühemõõtmelistest süsteemidest, kasutades kompositsiooni. Süsteem on mitmemõõtmeline kui sellesisendeid või väljundeid on rohkem kui üks. Näiteks ülekandemaatriks, impulsskajade maatriks, hüppekajade maatriks ja sagedus-karakteristiku maatriks. Tüüpiline mitme sisendmuutuja u(t) ja väljundmuutujaga y(t) lineaarse süsteemi matemaatiline mudel (sile süsteem) on kirjeldatav
annaabi.ee 
