120 lööki minutis Sammud on järsud ja teravad Põhisammu rütmiskeem on aeglaneaeglanekiirekiireaeglane Aeglane samm tähendab pigem kiiret sammu, millele järgneb paus Tango Traditsioonilises tangos astutakse üle kanna, kõigepealt liiguvad jalad ning siis järgneb keha Argentiina tangos liigub kõigepealt keha ning siis jalad Argentiina tangos on sammud sujuvamad ja keerukamad, astutakse üle päka Tango Tangomuusika üks väljapaistvaim helilooja on Astor Piazzolla Tänaseks on välja arenenud mitu erinevat tango stiili : Argentiina stiil paljude eri variatsioonidega, Soome tango, Võistlustantsus tuntud Ameerika stiil, Rahvusvaheline stiil Tango Näide Argentiina tangost Astor Piazzolla Argentiina tuntuim tangomuusik ning lõõtspillimängija Tema tangomuusika erines traditsioonilisest selle poolest, et sinna oli lisatud jazzilike elemente Astor Piazzolla Näide Astor Piazzolla tangomuusikast TÄNAME VAATAMAST !
Tango Agnes Põder, Andriane Poljakova 8.B Päritolumaa Argentina Juured Tango sündis Tango linnas ja pärast rändas Hispaaniasse ja Argentinasse. Iseloomulikud tunnused tujukas seksuaalne dramaatiline täpsus Esitajad Astor Pantaleon Piazzolla, silmapaistvaim helilooja Tanguedia Quintet (viiul, bandoneoon, elektrikitarr, kontrabass, klaver) Carlos Gardel, laulja-laulukirjutaja Saatepillid Viiul klaver kitarr flööt akordion Tants ja riietus Tango sammud on järsud ja teravad. 4/4 taktimõõt Viigipüksid ja triiksärk või ülikond keskmise pikkusega kleit Huvitavad faktid legendi järgi kujutab tango prostituudi ja sutenööri suhet Buenos Aireses on püstitatud tango mäletussammas
tantsutraditsiooni (habaneera) Lõuna Ameerika päritolu milonga ja Aafrika rütmidega (candombe). Mis muusikaga tantsiti? Algul tantsiti tangot mistahes sobiva muusika järgi, hiljem hakati looma spetsiaalseid palasid. Tangomuusikat esitas tüüpiliselt orkester, kuhu kuulus viiul, klaver, kitarr, flööt ja akordion. Tangomuusika üheks väljapaistvamaks heliloojaks peetakse argentiinlast Astor Piazzollat. Astor Pantaleón Piazzolla oli Argentina tangohelilooja ja lõõtsamängija. Üldiselt Väljendab kirge ja armastust. Esitavad peamiselt mees ja naine. Iseloomulikud tunnused: sensuaalne, dramaatiline. Euroopas ja PõhjaAmeerikas seltskonna ja võistlustantsuna tantsitava tango saatemuusikaks on tavaliselt 4/4 taktimõõdus pala. Sammud on järsud ja teravad, põhisammu rütmiskeem aeglaneaeglanekiirekiireaeglane, aeglane samm
tämber absoluutselt sulama. Kontserdi kava on igal juhul Peterburi publikule esitamist väärt, kui viimistlusastet pisut tõsta, aga seda mitte esituse taset ,,kuivatades". Päev hiljem oli samas saalis Pärnu Linnaorkestri korraline kontsert, seekord keelpillikoosseisus ja järjekordse välistalendi Maano Männi eestvedamisel. Kavas oli kaks kavapoolt täitvat teost: Antonín Dvoáki ,,Serenaad" keelpillidele op. 22 E-duur ja Astor Piazzolla ,,Neli aastaaega Buenos Aireses". Esimeses teoses oli Maano Männi kontsertmeister ja teises solist. Dvoáki keelpilliserenaad on üks keerukas teos, mitte niipalju sisuliselt, kui intonatsiooniliselt. Ma ei ole kunagi suutnud seletada põhjusi, miks keelpillidel on keeruline intoneerida dieesidega helistikke, kuid nii see on, ja eriti keeruline on see orienteerumine, kui helistikud järgnevad E G E ja siis cis Des cis F A F A E
Heiki Mätlik Heiki Mätlik on sündinud 16. juulil 1955 Raplamaal Purila külas on eesti kitarrist ja pedagoog. Õppis klassikalist kitarrimängu 197579 aastal. On end täiendanud Londonis David Russelli, Itaalias Angelo Gilardino ja Madriidis José Luis Rodrigo meistriklassis. On aastast 1990 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud. Juhatanud meistriklasse ka välismaal (Skandinaaviamaades, Hispaanias ja Saksamaal), pidanud loenguid kitarrimängu ajaloost ja kitarriõppe metoodikast ning koostanud mitu kitarriõpetuse alast raamatut ja videokassetti. Juhtinud ETV-s ja ER-is kitarri ja selle mängu tutvustavaid saatesarju (198184 "Kitarrimängud", 199093 "Kitarrikool"). Olnud aastast 1979. EK solist, esinenud solisti ja ansamblistina Balti- ja Põhjamaades (kitarrifestivalidel), teistes Euroopa riikides, USAs, Canadas ja Austraalias. Teinud koostööd paljude Eesti (Leili Tammel, Tiiu Levald, Kaia Urb, Samuel Saul...
Veel oli kohale tulnud üks huvitav mees, Mario Stefano Pietrodarchi, kes mängis bandoneoni. Nägin sellist pilli esimest korda, hiljem isegi uurisin internetist, millega täpsemalt tegu oli. See pillimäng muutis minu meelest selle kontserti huvitavamaks, kuna muidu kippus see jääma suhteliselt tagasihoidlikuks ning üksluiseks. Kontserti kavas oli päris mitmete looming nagu Bernsteini, Griegi, Bardansvili, Lully, Raveli, Piazzolla, Mendelssohni, Page'i ning Brahmsi oma. Lisaks bandoneonile oli laval veel päris mitmeid pille nagu nt. Klaver, harf, flööt, kontrabass, viiul, vioola, klarnet, tropet, tuuba ning löökpillid. Minu jaoks võib-olla kõige meeldivamaks palaks oli Edvard Griegi - Anitra tants süidist ,,Peer Gynt". See meeldis mulle ilmselt sellepärast kõige enam, et see tuli väga tuttav ette. Ei suudagi meenutada, kus olen seda kuulnud, ehk muusika tunnis
Kontserdi esimese poole lõpetas Viru-Nigula lõõtsa- ja torupilli lugu ,,Kahala labajalg" kahe helindajaeriala õpilase Lehar Lepleri(torupill) ja Kaarel Kõivupuu(lõõts) esituses. Etteaste kujunes väga humoorikaks ja meeleolukaks, kuid kahjuks muusikaliselt see väga palju just ei pakkunud. Teist osa alustasid Silvia Vahu(kannel), Helen Väljataga(akordion) ja Kristin Kuldkepp(kontrabass) looga A. Piazzolla palaga ,,Tanguango". See oli minu arvates ka kontserdi teise poole kõige huvitavam esitus, sest sellist kooslust ei kuule just iga päev. Teiseks kõlas pop-jazz osakonna ansambli esituse Usher´i ,,Caught Up", solistideks Eva Vaino ja Tuuli Rand. Lugu oli küll emotsionaalselt ja muusikaalselt esitatud, kuid soovida jättis minu jaoks solistide vokaalne tase ja mõningased probleemid intonatsiooniga. Kolmandaks esitasid Ahti Arumetsa(basskitarr), Mathei
Georg mängis klaverit kõikides lugudes peale ühe. Lugusid oli kavas kokku kaheksa. Esimese loona kõlas Dmitri Sostakovitsi "Valss". Lugu oli esitatud kõigil kolmel pillil. Lugu oli mõõduka tempoga ning algas vaikselt. Pala oli laulev ning romantiline. Vahepeal muutus valss kõlavaks ning pidulikuks ning siis tuli tagasi alguseosa. Lugu oli lühike ning selle tõttu sobis kontserdi sissejuhatavasse osasse hästi. Teise loona kõlas Astor Piazzolla teos "Escualo". Seda mängis vioola ning saateks kõlas klaver. Teoses oli kogu aeg pinge ning pala oli närviline. Märkasin, et vioolamängija sõrmed liikusid vahepeal ikka päris kiiresti ning samuti mängis Merike Heidelberg pilli vahel nii, et mõtlesin, kas keeled ei lähe katki. Kolmanda loona esitas Georg Mirek King transtsendentse etüüdi nr. 10 "Appasionata", mille autoriks on Ferenc Liszt. Mängija hoiatas juba alguses ette, et lugu on väga tehniline
Muusikuna kaastegev olnud paljudes projektides. Tema mängupartneriteks on erinevates koosseisudes olnud USA-s elav jazzpianist Mika Pohjola, Etioopia päritolu löökpillimängija Abdissa "Mamba" Assefa, saksofonist Petras Vyshniauskas (Leedu), lauljad Debbie Cameron (Taani), Laima Vaikule (Läti), Marie N (Läti), suupillimängija ja pianist Raimonds Macats (Läti), löökpillimängija Matti Oiling (Soome), pianist ja helilooja Raimonds Pauls (Läti), löökpillivirtuoos Daniel "Pipi" Piazzolla (Argentiina) jpt. Põhjamaist etnojazzi mängiva projekti "Põhjala saarte hääled" idee ja muusika autor. Välja on antud samanimelised albumid "Põhjala saarte hääled" ja "Põhjala saarte hääled II", neist viimane plaadikompanii TUTL märgi all. "Põhjala saarte hääled" on olnud eesti muusika ekspordiartikliks 13 välisriigis. Muusikat heliplaatidelt "Põhjala saarte hääled" ja "Põhjala saarte hääled II" on kasutatud filmides "Valga-Tallinn-Valga" (Exitfilm) ja
kuulamiseks. 16. sajandil on väga populaarsed laulude seaded pillidele. 16. sajandit võib nimetada ka tantsusajandiks. Nii nagu oli iseenesestmõistetav oskus laulda ja pilli mängida, oskas haritud inimene ka tantsida. Instrumentidega oli alati saadetud tantsimist. See oli suuresti improvisatsiooniline kunst. 16. sajandil kujunevad teosed, millede pealkirjad viitavad tantsule, kuid muusika ei ole mõeldud tantsimiseks, vaid kuulamiseks (vrd. Astor Piazzolla tangod): nt. Pavaan (4/4, mõõdukas) + Galliard (3/4, kiirem) > lähe barokksüidile. 16. sajandil kujunevad puht instrumentaalzanrid: Ricercar (it. ricercare proovima) imitats. polüfooniline (välja kasvanud motetist) Fantaasia Capriccio Toccata (it. toccare puudutama) Canzone = chanson Sonata Variatsioonid Karakterpalad Populaarsed on: lauto (s.o kõige populaarsem pill!) erinevad klahvpillid (klavessiin, klavikord, Inglismaal virginaal),
annaabi.ee 
