loomusega. Esmeralda spontaanne halastustegu, kui ta annab juua häbipostis piinlevale Quasimodole, äratab viimase ebardlikku kehasse vangistatud vaimus kangelase, armastaja, kes vastuarmastust ei nõua. Saatus lõi selle raamatu ja saatus ka lõpetab: Esmeralda puuakse üles ja suures südamevalus sureb ka Quasimodo, Esmeralda embuses. Peale nende saatuslikku kohtumist, võidab Phoebus Esmeralda südame. Kuigi Esmeralda on Phoebusesse meeletult armunud, ei taha Phoebus temalt muud kui keha. Phoebus pole suuteline isegi neiu nime meelde jätma ja hüüab teda Similariks. Kuid Esmeralda armastus Phoebuse vastu ei kao nii pea ning see paneb ta halba olukorda. Samuti mõjub talle halvasti ka hullumeelne Frollo armastus tema vastu. Kõige traagilisem tegelane teoses on Claude Frollo. Tal on võimalus jõuda täiuslikkuseni, ta on nii preester kui alkeemik, teenib nii Mariat kui Sofiat (jumaliku tarkuse naiselik aspekt)
kuid sellised tunded oli rangelt keelatud preestlitele. Tänu sellele kaotas ta igasuguse kontrolli oma käitumise üle ning see viis teda nii kaugele, et tegi ühe tapmiskatse, käitus Quasimodoga halvasti ning muutus äärmiselt pealetükkivaks ja kadedaks Esmeralda läheduses. Üks läbivaks teemaks selles romaanis oli armastus ja vihkamine. Need jaotasid ka tegelased vastavalt headeks ja halbadeks. Parim näide sellest on see kuidas Esmeralda armus Phoebusesse, kuid too oli äärmiselt silmakirjalik ning ei tahtnud ennast kellegagi siduda. Siiski mustlasneiu tunded jäid ning Phoebuse kaotamist muutis veelgi raskemaks Claude Frollo, kes oli oma armastusega juba kontrolli kaotanud. Tänu sellele pani aga noore neiu end jälestama. See tunneterohke ning keeruline romaan lõppeb kahjuks kurvalt. Esmeralda puuakse ülesse, teda kaitsa püüdev ema samuti hukatakse. Sureb ka Claude Frollo, kes
imeilusa tütre Quasimodo Jumalaema kiriku küürakas ja kurt kellamees, kes valiti narride kuningaks. On kiriku ülemdiakoni ustavaim teener. Probleemid teoses Teost läbivad kaks probleemi esiteks vastamata armastus. Selles romaanis on preester armunud hurmavasse kaunitari Esmeraldasse, preester tahab teda iga hinna eest endale saada. Kuid Esmeralda on omakorda kõrvuni armunud kapten Phoebusesse, edevasse seelikukütti, kes näeb tüdrukus ainult uut seiklust. Teiseks probleemiks on ema oma lapse otsingutel. Emalt on varastatud tema laps. Ema otsib oma last meeleheitlikult, kuid tulutult. 16 aastat uskuda ja arvata, et Su laps on varastatud, muudetud koledaks kääbuseks, ära söödud või lihtsalt surnud on väga valus. Emal on veel üksainus soov - näha oma last elusana, kasvõi ühe minuti. Teose lõpus ta leiabgi oma lapse ja saabki teda hoida paar minutit.
naisena, kelles kaunis välimus on ühendatud kaastundliku loomusega. Esmeralda spontaanne halastustegu, kui ta annab juua häbipostis piinlevale Quasimodole, äratab viimase ebardlikku kehasse vangistatud vaimus kangelase, armastaja, kes vastuarmastust ei nõua. Saatus lõi selle raamatu ja saatus ka lõpetab: Esmeralda puuakse üles ja suures südamevalus sureb ka Quasimodo, Esmeralda embuses. Peale nende saatuslikku kohtumist, võidab Phoebus Esmeralda südame. Kuigi Esmeralda on Phoebusesse meeletult armunud, ei taha Phoebus temalt muud kui keha. Phoebus pole suuteline isegi neiu nime meelde jätma ja hüüab teda Similariks. Kuid Esmeralda armastus Phoebuse vastu ei kao nii pea ning see paneb ta halba olukorda. Samuti mõjub talle halvasti ka hullumeelne Frollo armastus tema vastu. Kõige traagilisem tegelane teoses on Claude Frollo. Tal on võimalus jõuda täiuslikkuseni, ta on nii preester kui alkeemik, teenib nii Mariat kui Sofiat (jumaliku tarkuse naiselik aspekt)
Esmeralda oli tõmmu 15-aastane kaunitar, kes tegelikult polnud mustlane, vaid varastatud laps (oli müüt, et mustlased varastavad ilusaid lapsi). Esines koos kitsekesega. Neljas tegelane on ohvitser Phoebus. Intriig: Frollo oli eeskujulik ja pühendus usule, ent pauh! armus Esmeraldasse. Kahjuks ühepoolne armastus, kuid seda hullem, sest Frollo tahab neiut röövida. Keelatud tung. Rööv ei õnnestu, sest Phoebus tuleb appi. Esmeralda armub kaunisse mundriga Phoebusesse. Phoebuse tunded: kiim ja lihahimu. Aga Esmeralda on naiivne. Phoebus hakkab olukorda ära kasutama, aga Frollo oli luuranud ja pussitab Phoebust. Segastel asjaoludel süüdistatakse Esmeraldat. Neiut ootab ees hukkamine. Frollo lubab päästa, kui saab neiu endale. Esmeralda on juba tapalaval, kui sekkub Quasimodo, kes on ka neiut armastanud. Tassib Esmeralda kirikusse varjule, mõnda aega on seal peidus ja nende vahel tekib sõprus. Frollo üritab läheneda, Quasimodo kaitseb.
» Ning lisas pingutusega: «Naine, kes teid armastab.» «Vaat mul tobu!» hüüdis kapten. «Arvab, et pean minema iga naise juurde, kes mind armastab või ütleb, et armastab. Vahest on sel naisel isegi sinu nägu, sa öökull? ütle sellele, kes sind siia saatis, et ma abiellun ja ta võib põrgu sõita!» «Kuulge,» hüüdis Quasimodo, arvates, et saab ühe sõnaga jagu kapteni kõhklusest, «lähme, härra! Teid kutsub mustlastüdruk, te tunnete teda!» See sõna jättis Phoebusesse tõesti sügava mulje, kuid mitte selle, mida kurt oli lootnud. Tuletagem meelde, et meie galantne ohvitser kadus Fleur-de-Lysiga tuppa mõni minut enne seda, kui Quasimodo hukkamõistetu Charmolue käte vahelt ära päästis. Sellest ajast peale 2 1 6 püüdis ta Gondelaurier' majas käies vältida selle tüdruku nime mainimast, keda tal piinlik oli meelde tuletada. Omalt poolt pidas ka Fleur-de-Lys paremaks mitte öelda, et mustlastüdruk on elus