JULIUS CAESAR Gerli Piirimaa 2011 Sündis 13. juuli 100 eKr Kolm korda abielus Mitmed lapsed Julia Caesarion Rubico jõe ületamine "Liisk on langenud" Senati vägesid juhatas Pompeius Kiirpealetungiga allutati Rooma ja kogu Itaalia Pharsalose lahing Võitis rahva poolehoiu Tugines ustavale sõjaväele Eluaegne diktaator, rahvatribuun ja ülempreester Imperaator Senaatorite vandenõu Surmati pistodadega "Ka sina, Brutos!" Suri 14. märts 44. a eKr Väejuht Poliitik Kirjanik Võttis kasutusele Juuliuse kalendri "Keiser", "Juuli", "Tsaar"
Kreekasse maapakku, kust ta tänu sõprade toetusele järgmisel aastal auga tagasi pöördus, kuid hoidis end nüüd mõnd aega poliitilisest elust eemal ja pühendus kirjanduslikule tegevusele. 51. a. saadeti Cicero prokonsulina Kiliikiasse (Väike-Aasias), kus ta oma austuse ja õiglusega võitis lugupidamise. Sealt jõudis ta tagasi Rooma just Caesari ja Pompeiuse vahelistest lahkhelidest põhjustatud kodusõja eel ja asus pärast pikka kõhklemist Pompeiuse poolele. Viimase lüüasaamine Pharsalose lahingus a. 48 sundis Cicerot Caesariga lepitust otsima. Aastal 47 saigi ta loa jälle Rooma asuda, kuid pidi poliitilisest tegevusest tagasi tõmbuma. Seevastu olid järgnevad aastad Cicerole kirjanduslikult viljakad, ta kirjutas rea filosoofilisi traktaate ja mõned retoorika-alased teosed. Caesari surm (märtsis 44) äratas Ciceros lootust endise vabariikliku korra taastamisele. Senatipartei juhina võitles ta agarasti ja mõnda aega
Pompeius püüdis vähemalt Rooma linna kaitsta, kuid Illerda lähistel toimunud lahingus sai ta täieliku kaotuse osaliseks ning põgenes senaatoritega Brindisi kaudu Kreekasse. Caesarist oli saanud Rooma uus valitseja ning 49.aasta sügisel kuulutasid Roomasse jäänud senaatorid Caesari pidulikult diktaatoriks. Sellest päevast oli ta faktiliselt piiramatu võimuga ainuvalitseja. Seejärel, 9.augustil 48 eKr toimus kuulus Pharsalose lahing. Pompeiusel 50 000 meest, Caesaril 2 korda vähem. Alguses suutsid Pompeiuse ratsaväed vastase taganema sundida, kuid sattusid jälitamisega hoogu, nii et Caesari leegionid ründasid neid ootamatult. Pärast seda Pompeiuse ratsanikud põgenesid. Järgmise aasta esimestel päevadel sõdis Caesar juba Pompeius nooremaga, kuid ei õnnestunud ka temal Caesarile vastu hakata Ruspina lahingus ega ka Thapsuse all
,,Loodusteaduslikud küsimused" tähtsaim rooma kirjandusteos, millest keskaegne Lääne-Euroopa ammutas teadmisi loodusest. Tragöödiad lähtusid kreeka ainesest. Suurim ,,uue stiili" esindaja. Uus stiil lühikesed teritatud laused, tugevate afektide kujutamine, surma ja piinaga kohtumine, deklamaatorlik stiil, antiteesid. 48. Millest räägib Lucanuse teos ,,Pharsalia" e ,,Bellum civile"? ,,Kodusõjast" kodusõda Caesari ja Pompeiuse vahel. Pealkiri Pharsalose lahingu järgi. Mineviku Rooma, kes on uhke oma vabadusele ja seaduslikkusele, hukkub kodusõjas selline on Lucanuse põhikontseptsioon. 49. Milliseid rooma ajalookirjanikke ja -teoseid teate? * Cato (234 149) vanim ajalookirjanik, lõi entsüklopeedilise teose ,,Alged" (,,Origines) itali hõimudest * Caesar, ,,Märkmeid Gallia sõjast", ,,Märkmeid kodusõjast" *Gaius SALLUSTIUS (85-35) ,,Catilina vandenõu", ,,Sõda Jugurthaga", ,,Historiae" kujutab kaasaja ajalugu
"Nero renessanss" ja Flaviuste aeg (6996 pKr) · kõnekunsti reeglite ülekandumine eepika reeglistikku (tegelaste kõned, ekfraasid) · deklamatoorsus (katkestused aplausiks...) · sünged teemad, küüniline lähenemine · moraliseerimine · episoodilisuse kasv, ühendava loo kadumine Marcus Annaeus Lucanus (3965) De bello civili (,,Kodusõjast") ehk Pharsalia (,,Lugu Pharsalosest"), 10 rmt narratiiv Caesari võimuletulekust kuni Pharsalose lahinguni (48 eKr) idee: vabariikliku Rooma hukk kodusõjas fatum (saatus) ja natura (loodus) kui sündmustikku juhtivad jõud, antiik jumalatest loobumine, stoitsism eepika ,,objektiivse" narratiivi asemel isiklikud moraalsed hinnangud ,,ebaeepos", proosalik sõnavalik Gaius Valerius Flaccus (1. saj) Argonautica ("Argo retkest"), 8 rmt Ajaloolispoliitiline idee: argonautide retk kui Rooma impeeriumi eellugu või tingimus.
vastastikuseks toetammiseks riigiasjadas. Caesar valiti esmakordselt konsuliks. 59 51 vallutas Caesar Gallia, tegi kaks sõjaretke Germaaniasse ja Britanniasse. 53 sai Crassus Carrhae lahingus Mesopotaamias hävitavalt lüüa Partia vägedelt ja langes. Teine kodusõda ja Caesari diktatuur 49 44: 49 ületas Caesar Rubico jõe (toonase Itaalia põhjapiiri), tungis Italiasse ja hõivas Rooma. Pompeius põgenes Kreekasse vägesid koondama. 48 purustas Caesar Pompeiuse väed Kreekas Pharsalose lahingus ja kuulutati tähtajata diktaatoriks. Pompeius põgenes Egiptusesse, kus mõrvati. Caesar sõlmis lähedased sidemed hellenistliku Egiptuse kuninganna Kleopatraga. 46 purustas Caesar Pompeiuse pooldjad Aafrikas. 45 purustas Caesar Pompeiuse poegade väe Hispaanias. 44 mõrvati Caesar Roomas senati istungil. Teine triumviraat 43 33: Caesari surma järel tõusid esile tema väepealikud Marcus Antonius ja Lepidus ning Caesari noor kasupoeg Gaius Octavianus.
annaabi.ee 
