See skulptuur suisa nõretab klassikalistest ideaalidest. Tema rahulikus suuruses peitub palju inimlikku ja ülev-ilusat, ehkki segunenult teatud külmusega, mis seda teost siiski V ja IV saj klassikast eristab. Hellenistliku ajajärgu lõpul hakkab aga skulptuuri paatos manduma, muutudes ülemääraseks hirmsate teemade harrastamiseks ja maneerlikkuseks. Niisugust pitserit kannavad kaks silmapistvat skulptuurgrupil "Pharnese härg" (II saj eKr) ja "Lakoon" (I saj eKr). Viimane neist kujutab traagilist stseeni, mida on kirjeldatud ka Vergiliuse "Aeneises": Trooja preester Lakoon hoiatas oma kaasmaalasi, et nad ei võtaks vastu puuhobust, milles olid peidus kreeka sõdalased. Jumalad, nähes, et nende kava hävitada Trooja on nurjumas, saatsid merest välja kaks hiigelmagu, kes põimusid ümber preestri ja tema kahe poja ning lämmatasid nad. Lootusetu võitluse pingutusi ja piinu annavad kompositsioonis
sündinud merest. · "Medici Veenus"- veelgi kuulsam ja palju kopeeritud. · "Melose Aphrodite" (tuntud ka kui "Milo Venus") (Louvre´is). Leiti 1820 Melose saarelt. Elusuurusest suurem. Ei teata, milline oli käte asend. Rind ja ülakeha ning pea on klassikalised, kerepööre, täidlased, emalikud puusad ja mahalibisev drapeering on kindlasti hellenistlikud. Kuju autori nimi on skulptuuri aluselt raskesti väljaloetav : Agasandros või Alexandros. · "Pharnese härg" ("Farnese härg") skulptuurigrupp (2. saj eKr) (Apolonios ja Tauriskos Trallesest) Hoog ja paatos. Motiiv Euripidese tragöödiast, Zethos ja Ampinion seovad härja külge naise Dirke ja lasevad ta surnuks lohistada, sest Dirke oli piinanud nende ema Antiopet. · "Lakoon" (1. saj eKr, leiti 1506). Dramaatiline, ilmekas, meisterlik kehatöötlus. Avaldas suurt mõju renessanssi kunstile.
ka kui "Milo Venus") (pilt5), mis asub Louvre´is. See skulptuur suisa nõretab klassikalistest ideaalidest. Tema rahulikus suuruses peitub palju inimlikku ja ülev-ilusat, ehkki segunenult teatud külmusega, mis seda teost siiski V ja IV saj klassikast eristab. Hellenistliku ajajärgu lõpul hakkab aga skulptuuri paatos manduma, muutudes ülemääraseks hirmsate teemade harrastamiseks ja maneerlikkuseks. Niisugust pitserit kannavad kaks silmapistvat skulptuurgrupil "Pharnese härg" (II saj eKr) ja "Lakoon" (I saj eKr). Viimane neist kujutab traagilist stseeni, mida on kirjeldatud ka Vergiliuse "Aeneises": Trooja preester Lakoon hoiatas oma kaasmaalasi, et nad ei võtaks vastu puuhobust, milles olid peidus kreeka sõdalased. Jumalad, nähes, et nende kava hävitada Trooja on nurjumas, saatsid merest välja kaks hiigelmagu, kes põimusid ümber preestri ja tema kahe poja ning lämmatasid nad. Lootusetu võitluse pingutusi ja piinu
püüd pöörduda tagasi klassika idealiseeritud vormide juurde. Selle koolkonna suurepärane mälestusmärk on maailmakuulus ,,Melose Aphrodite" (tuntud ka kui ,,Milo Venus") mis asub Louvre´is. See skulptuur nõretab klassikalistest ideaalidest. Hellenistliku ajajärgu lõpul hakkas skulptuuri paatos maanduma, muutes ülemääraseks hirmsate teemade harrastamiseks ja maneerlikkuseks. Niisugust pitserit kannavad kaks silmapaistvat skulptuurigrupil ,,Pharnese härg". See kujutab traagilist stseeni, mida on kirjeldatud ka Vergiliuse ,,Aeneises". Trooja preester Lakoon hoiatas oma kaasmaalasi, et nad ei võtaks vastu puuhobust, milles olid peidus kreeka sõdalased. Jumalad, nähes, et nende kava hävitada Trooja on nurjumas, saatsid merest välja kaks hiigelmadu, kes põimusid ümber preestri ja tema kahe poja ning lämmatasid nad. Lootusetu võitluse pingutusi ja piinu annavad kompositsioonis edasi käe-ja rinnalihased, valu
kui "Milo Venus"), mis asub Louvre´is. See skulptuur suisa nõretab klassikalistest ideaalidest. Tema rahulikus suuruses peitub palju inimlikku ja ülev-ilusat, ehkki segunenult teatud külmusega, mis seda teost siiski V ja IV saj klassikast eristab. Hellenistliku ajajärgu lõpul hakkab aga skulptuuri paatos manduma, muutudes ülemääraseks hirmsate teemade harrastamiseks ja maneerlikkuseks. Niisugust pitserit kannavad kaks silmapistvat skulptuurgrupil "Pharnese härg" (II saj eKr) ja "Lakoon" (I saj eKr). Viimane neist kujutab traagilist stseeni, mida on kirjeldatud ka Vergiliuse "Aeneises": Trooja preester Lakoon hoiatas oma kaasmaalasi, et nad ei võtaks vastu puuhobust, milles olid peidus kreeka sõdalased. Jumalad, nähes, et nende kava hävitada Trooja on nurjumas, saatsid merest välja kaks hiigelmagu, kes põimusid ümber preestri ja tema kahe poja ning lämmatasid nad. Lootusetu võitluse pingutusi ja piinu annavad
annaabi.ee 
