Romaani Avaldus ehituskunstis, markaar, ehitusmlestistest on kirikud, Enim ehitati basiilikaid, kirikuhoone hendamine tornidega, nelitis- piki- ja pikhoone ristumiskohal, Lve katsid rasked silindervlvid, . Kirikud olid kolmelvilised, ristvlvid- kahest risti asetatud silindervlvist, piilarid- 4-vi 8-nurkse lbilikega tugipostid, kapiteel oli kivikuup, Roietele e kivikaared- toetati vlve, reliikviaid- phakute silmeid , kooriruum- idaosas, poolkaares mber kooriosa rida kabeleid (kabeliteprg), poolkaarekujuline koorimbriskik., Kiriku phiplaaniks oli ladina rist, Transept- pikhoone, Nelitis- pikihoone ja pikihoone ristumiskoht, basiilika krval teinegi kirikutp kodakirik, Nt: Notre Dame La Grande kirik Poitiers's, Pisa katedraali kellatorn, Durhami katedraal, Lundi toomkirik, Speyeri toomkirik
Konstantinoopolises grammatikat, retoorikat, igusteadust ja filosoofiat. Hiljem asutati Konstantinoopolises ka teisi koole. Btsantsis polnud seetttu ka kultuurilangust. Talupojad olid endiselt kirjaoskamatud. ppetekstidena kasutati peamiselt antiikautorite teoseid. petlased kirjutasid Platonist ja Aristotelesest, pdes antiikfilosoofiat ristiusu tdedega hte sobitada. Btsantsi lihtrahvale ji antiikkultuur siiski kaugeks. Neile pakkusid suuremat huvi phakute elulood ehk hagiograafia. Phakute austamine oli rahva seas vga levinud. Phak alustas varakult vaga eluga, hlgas nooruse ohjeldamatuse, oli agar lihasuretaja ja sooritas imetegusid ning suri mrtsisurma vi krges eas usklike poolt palavalt armastatuna.
jumalateenistused on ladina keeles, ikoone eriliselt ei austata. igeusu kirik- Kirikut juhib paavst, preestrid kannavad habet, preestrid vivad olla abielus, jumalateenistused on kohalikus rahvakeeles, ikoone austatakse. +11. Miks kirik 1054. aastal lhenes? Sest paavst pani patriarhi krikuvande alla, patriarh vastas samaga. +12. Kirjelda igeusu phakoda. Mille pooles erineb see lne(st katoliku) kirikutest? Seinu katsid kuldsed mosaiigid ja maalingud. Lnes pole phakute skulpuutre. .13. Miks oli Btsants keskajal Euroopast mrgatavalt kultuursem? Antiikkultuuri elemendid elasid seal katkestusteta edasi ning sulasid kokku kristliku hariduse ja kultuuriga. -14. Mida on Btsants Euroopa kuluurile andnud? Too niteid.
uenarridest Mned suured maalid li Velazquez ka ukonnaelu, ajaloo ja mtoloogia ainetel Andis edasi esemete materjali, hku ja valgust Oluline oli tabada inimese iseloomu FLANDRIA Maalijad eelistasid sooje kpseid toone Maalisid sujuvate vrvileminekutega Ilma teravate piirjoonteta Nende tdes on palju heleda ja tumeda kontraste. Suur thelepanu materjalide loomutruule edasiandmisele Meelisteemadeks phakute kannatused ja vituslikult pingelised piiblistseenid. Maaliti ohtralt ka mtoloogilisi lugusid, kaasaja sndmusi ja portreid. Kasutati tugevaid valguse ja varju efekte Peter Paul Rubens Anthonis van Dyck'i (1599-1641) Ajaloolise, mtoloogilise vi muu sisuga tid Figuurirohked kompositsioonid on barokipraselt dnaamiline lesehitus Usuteemalised pildid lahendas Rubens enneolematu ju ja kirega Hoogu, liikumist, pakatavat judu ja elulusti
tendite jrgi seadsid kokku F.R.Kreutzwald ja F.Faelmann. 1869.aastal toimus Tartus Eesti I uldlaulupidu. Meie esimesteks heliloojateks olid Aleksander Kunileid, Karl August Hermann ja Miina Hrma. KESKAEG 10-14. sajand HISKOND: Vim hiskonnas kuulus kirikule. Kirikutegelaste otsustega pidid nus olema ka kuningad ja muud valitsejad. Kiriku mju ulatus ka kunsti ja muusika le- ehitati uhkeid kirikuid ja kloostrihooneid, kunstnikelt telliti nendesse phapilte ja phakute skulptuure. MUUSIKA: kirikumuusika phivormiks sai GREGORI KORAAL-see on hehlne laul, mida lauluvad mehed, ladinakeelne, rahuliku-voogava viisiga. Ilmalikus muusikas tekkis RTLILAUL- aadlikke, kes olid hea vitluskunsti vljappega,nimetati rtliteks. Nad said kindlasti ka muusikalise hariduse. Rtlid pidid oskama oma sdamedaamile laule luua ja neid ette kanda. Nad saatsid oma laule lautoga (keelpill). Teine ilmalikku muusikat tegev seltskond oli RNDMUUSIKUD- nemad rndasid
Glossofoobia- hirm avaliku snavtu vi selle katse ees. Gnosiofoobia- hirm teadmiste ees (ka epistemofoobia, vt sofo-, didaskaleinofoobia) Grafofoobia- hirm (ksitsi)kirjutamise ees. Gmnofoobia- hirm alastioleku ees. (ka nudofoobia, etc) Gnefoobia, gnofoobia- hirm naiste ees. (ka feminofoobia, vt kalignefoobia, etc) Hadefoobia- hirm prgu ees. (ka stigifoobia, vt bog-, daemono-, fasmo-, satanofoobia) Hafefoobia, haptefoobia- hirm saada puudutatud. (ka afe-, fikso-, kiraptofoobia) Hagiofoobia- hirm phakute vi phade asjade ees. (vt hiero-, stauro-, teleofoobia) Hamartofoobia- hirm teha pattu. (vt enosio-, pekatofoobia) Harpaksofoobia- hirm saada rvitud. Hedonofoobia- hirm tunda mnu (naudingut). Heliofoobia- hirm pikese ees. (vt fotofoobia, etc) Hellenologofoobia- hirm kreekapraste terminite vi ldse teadusliku terminoloogia ees. Helmintofoobia- hirm ussikestest vi vakladest kihisemise ees. (vt skoletsifoobia) Hemafoobia, hemofoobia, hematofoobia- hirm vere ees.
Pti vaid keelata vaidlusi koraani le ja hoida rahvast lihtsalt eemal neist targutamistest. Usu kohta pti vlja anda dogmaatilisi raamatuid, kus siis igapevaste nidete varal seletati rahvale alistumise kohustust. Pikapeale kaotasid dogmaatilised vaidlused oma teravuse. See sndis siiski kultuuri ja rahva hariduse madalale laskumise tttu. Islamimaailm oli judnud oma vaimse seisaku astmele. Ju siis olid islami jutlustajad suutnud lihtrahvale selgeks teha mduka mstitsismiga hinemise, prohveti ja phakute kultuse loomise ning koraani hauataguse elu petamise arendamisega kik vajaliku. Midagi uut ei vajatud. Islam jtkas oma laienemist eelkige sjalise ju najal. Kuigi endise he suure islamiriigi asemel oli mitu viksemat riiki, siis nad kik laienesid. Oli palju omavahelist ngelemist ja kord kerkis esile ks dnastia, kord teine. Islami tekspidamised levisid kigis suundades, tasapisi vallutati Trgi alasid, Aafrikas itses Timbuktu riik, juti vlja piki Aafrika rannikut kuni Madagaskarini. Samuti
annaabi.ee 
