seppad) lähedane soome keelele · Läänemurre- V=B-ga (kõva kivi-kõba kibi) ühisjooni saartemurde ja Mulgi murdega · Saartemurre- Õ-vokaali puudumine (Söber,köva,kröbe jne) · Lõuna-Eesti murded- (Tartu, Mulgi, Võru murre koos Setu murdega) Raskesti arusaadav, S=TS-ga (tsiga,tsõõr) EI=AI (hain, saisma, sain) D=Q-ga (mõtsaq, lapsõq) Paljud murdesõnad kirjakeeles põhjamurretes tundmatud ( kõiv-kask, ikkama-nutma, like-märg, kura-vasak, pettäi-mänd, varjutus-peegel) · Mulgi murre lõunamurretest kõige põhjaeestilisem. A=E-ga sõna järgsilpides (kirjutame-kirjuteme) · Võru ja Setu murre- lõunaeesti kirjakeel areneb Võru murde põhjal- Võru keel/ Võro kiil. Vokaalharmooni- esisilbis on eesvokaal, siis on ka järgnevad vokaalid selles sõnas eesvokaalid (küla-külä, kõnelema-kõnõlõma) Eitussõna tegusõna järel (ma ei tule maq tulõ õiq) Sellel murdel on vene mõju häälduse ja sõnavara poolest.
Valla rahvastikustatistika näitab, et vallas elab kõige rohkem tööealisi elanikke ning kõige vähem eelkooliealisi elanikke ning valla iive on ikka negatiivne ja see näitab, et tegemist on vananeva vallaga. 6 3. Looduskaitse Põlva vallas asuvad järgmised looduskaitsealad ja objektid: Ahja jõe ürgorg; Ihamaru, Tilleoru ning Valgesoo maastikukaitsealad; Peri park; Himmaste allikad; Karu Kakutu pettäi; Kraaviotsa pettäi; Oru pettäi; Uibojärve tamm; Viira lehis; Tilleoru tammed; Kiidjärve rändrahn; Metste rändrahn ja Taevaskoda. Paljud neist aladest ja objektidest on looduskaitse all selletõttu, et kaitsta nende looduslikku ilu ja, et need kohad säiliksid ka järgmised aastakümned vaatamisväärsustena. Nendest kõige tuntum on kahtlemata Taevaskoda, mis on enda nime saanud liivakivipaljandi ja koobastiku järgi. Taevaskoda jaguneb Suureks- ja Väikseks Taevaskojaks, neid eristatakse liivakivipaljandi
Harilik mänd on Eesti ainus looduslik männiliik ning levinuim puumetsades. Männid katavad 38% Eesti metsamaadest ja 39% kõigi puistute tagavarast. Kõige suurem osa maakonnast on männikute all Hiiumaakonnas, aga kui ainult puistuid arvestada, siis on esimene Harju maakond, mille puistutest moodustavad männikud 65% (2004. aasta andmed). Eestis kasvavad boniteedilt parimad männimetsad Kagu-Eestis Põlvamaal ja Võrumaal. Männi levinud rahvapärased nimetused on pedajas, pedakas, pettäi ja pedak. Harilik mänd levinud Euroopas ja Aasias, Hispaania ja Sotimaa rannikust kuni Venemaa kaguosani, Ohoota mereni. Mänd talub hästi äärmuslikke kasvutingimusi, nii kuivust ja kuuma kui liigniiskust ja karmi külma. Mändi võib leida nii kuivadel liivaluidetel, nõmmedel kui ka niisketes soodes ja rabades. Kasvab nii happelisel mullal, kui ka karbonaadirikkal pinnasel, nii looaladel kui murenenud graniidil. Mägedes kasvab ta enamasti lõunanõlvadel ja leviala ulatub 1000..
on küpsete mändide kõrgus väga erinev. Rabamännid võivad paarisaja aastaselt olla vaid mõne meetri kõrgused, aga hea drenaaziga parasniisketel saviliivmuldadel ulatub küpsete männikute kõrgus 40 meetrini (jänesekapsa- pohla kasvukoht). Eestis kasvavad männid keskeltläbi umbes 30 meetri kõrguseks. Eestis kasvavad boniteedilt parimad männimetsad Kagu-Eestis Põlvamaal ja Võrumaal. Männi levinud rahvapärased nimetused on pedajas, pedakas, pettäi ja pedak. Harilik mänd levinud Euroopas ja Aasias Hispaaniast ja Sotimaa rannikust kuni Venemaa kaguosani, Ohoota mereni. Miinimumtemperatuur kasvualal võib olla kuni 60°C, maksimum ulatuda aga kuni 40°C ja isegi rohkem. Mänd talub hästi äärmuslikke kasvutingimusi, nii kuivust ja kuuma kui liigniiskust ja karmi külma. Mändi võib leida nii kuivadel liivaluidetel, nõmmedel kui ka niisketes soodes ja rabades. Kasvab nii happelisel mullal,
Rabamännid võivad paarisaja aastaselt olla vaid mõne meetri kõrgused, aga hea drenaaziga parasniisketel saviliivmuldadel ulatub küpsete männikute kõrgus 40 meetrini (jänesekapsa- pohla kasvukoht). Eestis kasvavad männid keskeltläbi umbes 30 meetri kõrguseks. Eestis kasvavad boniteedilt parimad männimetsad Kagu-Eestis Põlvamaal ja Võrumaal. Eesti jämedaima männi läbimõõt 140 cm Männi levinud rahvapärased nimetused on pedajas, pedakas, pettäi ja pedak. Eestis on kõige levinumad mesipuud ehk puud, mille sees elavad metsmesilased, just männid. Umbes 360 aastane Järvselja Kuningamänd, 2003 Paljunemine Harilik mänd tolmleb juuni alguses. Looduses paljuneb vaid seemnetega. Kunstlikult on võimalik paljundada ka pistoksast. Tolmleb kevad-suvel, aga seemnealgmed viljastuvad alles aasta pärast ning emaskäbid valmivad teise aasta sügisel.
Männid Eestis Eesti kõrgeim harilik mänd kasvad Tartu maakonnas Järveselja metskonnas. Selle kõrgus on umbes 43 meetrit. Sõltuvalt maa viljakusest on küpsete mändide kõrgus väga erinev. Rabamännid võivad paarisaja aastaselt olla vaid mõne meetri kõrgused. Eestis kasvavad männid keskeltläbi umbes 30 meetri kõrguseks. Eestis kasvavad viljakaimad männimetsad Kagu-Eestis Põlvamaal ning Võrumaal. Männi levinuimad rahvapärased nimetused on: pedajas, pedakas, pettäi ja pedak Mänd on suuteline kasvama väga erinevates tingimustes. Kõige rohkem on meil pohla- (24%), mustika- (19%) ja kanarbikumännikuid (13%). Väga kuivi liivamaid katvad samblikumännikud moodustavad umbes 4% männikute kogupindalast. Ligikaudu sama palju on jänesekapsamännikuid ja pisut vähem (3%) loomännikuid. Soostunud maadel (sinika, karusambla, osja ja tarna kasvukohatüüp) kasvab umbes 15% ning soodes (siirdesoo, raba, kõdusoo) pisut alla 20% männikutest. Paljunemine
Rabamännid võivad paarisaja-aastaselt olla vaid mõne meetri kõrgused, aga hea drenaaziga parasniisketel saviliivmuldadel ulatub küpsete männikute kõrgus 40 meetrini (jänesekapsa-pohla kasvukoht). Eestis kasvavad männid keskeltläbi umbes 30 meetri kõrguseks. Eesti jämedaima tüvega männid (inimese rinnakõrguselt mõõdetuna) on Jaani-Hansu mänd (447 cm, 1999) ja Kõrgepalu mänd (450 cm). Järgnevad Kuldi-Jüri pettäi ja Peedi mänd. Jämedaima tüvega mändide statistikat vaadeldakse harilikult rinnakõrguselt (1,3 m) mõõdetud andmete alusel, seetõttu ei saa loetleda mitut põlismändi, näit Padaoru mänd tema ümbermõõt 0,5 kõrgusel on 5,20 m (1998). Läbi ajaloo on eestlased kasutanud palju männipuitu. Vanasti ajasid eestlased männist palju tõrva. Männipuit on väärtuslik tarbepuit. Sellest valmistatakse ehitisi, mööblit, laevu ja paberit
Mänd katab 38% Eesti metsamaadest ja 39% kõigi puistute tagavarast. Kõige rohkem on kaetud Hiiumaa. Eesti kõrgeim harilik mänd kasvab Tartu maakonnas Järvselja metskonnas. Selle männi kõrgus on 43 meetrit, aga mõned uurijad on selle kõrguseks saanud 46 meetrit. Eesti männid kasvavad umbes 30 50 meetri kõrguseks. Eestis kasvavad viljakuselt parimad männimetsad Põlva- ja Võrumaal. Männi rahvapärased nimetused on pedajas, pedakas, pettäi, pedak ja hong. Neid nimetusi on veel, aga need mida ma eelnevalt nimetasin on kõige levinumad. Harilik mänd on levinud Aasias ja Euroopas, Hispaaniast ja Sotimaa rannikust kuni Venemaa kaguosani (vt. Lisa1) Mänd talub hästi äärmuslikke kasvutingimusi, nii kuivust ja kuuma kui liigniiskust ja karmi külma. Mändi võib leida niisketes soodes ja rabades, kuivadel liivaluidetel ja nõmmedel. Kasvab nii looaladel
annaabi.ee 
