Liliputtide maal talupoegade ja päevatööliste lapsi kooli ei saadeta, kuna nad tegelevad üksnes põlluharimisega, siis riik ei osuta nende kasvatusele erilist tähelepanu. Teiseks suureks põhjuseks toon välja, et nende riigi mõned seadused ja tavad on minu jaoks väga iseäraliku. Näiteks matavad nad oma surnuid pea ees hauda lastes. Liliputtide maal peetakse pettust suuremaks roimaks kui vargust ja seepärast karistatakse petturit peaaegu alati surmaga. Võrreldes liliputlaste seadusi praegusaja Eesti eluga, on nende seadused vägagi ranged. Eestis ja mujal välismaal noored petavad koguaeg üksteist, aga neid ei tapeta kohe selle pärast ära. Või näiteks, kui varastatakse midagi, siis on kas trahvid, vangistus või kõige hullemal juhul, varastatakse midagi hinnalist, pikem vangla karistus või äärmisel juhul surm. Nende uskumused, et nad kõik tõusevad uuesti üles 11 000 kuu pärast, kuna maa (mis on
edasi. Pikemalt mõtlemata oli Ciappelletto selle töö otsaga nõus. Ciappelletto sõitis Burgundiasse ja asus elama kahe liigkasuvõtjast venna juurde, kes teda väga hoidsid tema sõbra Musciatto pärast. Ta hakkas otse risti vastupidi enda iseloomule, sõbralikult võlga tagasi nõudma. Mõne ajapärast ta haigestus surmasse tõppe ja oli nüüd vendade hoole all. Kahel vennal aga tekkis mure, kuhu panna Ciappelletto pärast surma, sest arvatavasti pole ükski kirik nõus seda petturit, kes kunagi pole kirikus käinud, matma. Haige ise aga palus enda juurde toimetada munga. Nii tehtigi, kuigi ei oodatud mingit tulemust. Kuulates Ciappelletto pihtimusi tema pattudest( valetades jättis ta mulje, et suurim pattudest oli see,kudias ta kunagi oma ema sõimas. Ülejäänud nt nagu liigne söömine paastu ajal jne), hakkas munk arvama et see inimene on väga pühalik. Kui Ciappelletto suri kuulutati ta pühakuks( San Ciappellito) ja ta maeti kloostrisse, kust oli pärit munk.
Saab noomida, et kui end ei taltsuta, võib tegemist tulla kohtuga. Annab neile tähtaja, mis ajaks asjad kokku pakkida tuleb. Aega on kuni eelseisva hommikuni. Härra Loyal saadetakse mõrudate hüvastijättude saatel minema. VIIES STSEEN Orgon näitab oma emale saadud kirja. Teine on nagu puuga pähe saanud. Mõeldakse, et mida küll ette võtta. Elmire mõtleb paljastada kõik Tartuffe häbiteod ning jääda lootma sellele, et maailm ei salli nõnda öelat petturit nagu Tartuffe. KUUES STSEEN Valere toob halbu sõnumeid. Läbi tutvuste saanud teada, et Tartuffe andnud kuningale mingid paberid ning kaevanud Orgoni peale ning nüüd on kuningas saatnud välja politsei vangistuskäsuga. Valere on hoolitsenud juba tõlla ka maja ette, sest viivitada ei tohi enam minutitki. Orgon tänab teda südamest ning hakkab minema. SEITSMES STSEEN Tartuffe peatab Orgoni kinni. Kõik solvavad Tartuffe ning heidavad talle tema teguviise ette,
Paljude muude tähtsate ülesannete kõrval oli ta kõnekunsti ja mõtlemise jumal ning seetõttu ka koolide kaitsja. (Aava 2003: 9) Vana-Kreeka esimesed tasulised vaidlus- ja kõnekunsti õpetajad olid 5.-4. Sajandil eKr tegutsend sofistid (kr k Sophia- tarkus; sophistes tark). Kreekakeelse sõna sophistes tähendus mutus aja jooksul . Kõigepealt tähendas see tarka, mingite teadmiste või oskustega silma paistvat inimest, hiljem raha eest töötavat tarkuseõpetajat ning lõpuks petturit. (Aava 2003: 10) Sofistide tegevus langes Ateena demokraatia õitseaega, mil nii sise- kui ka välipoliitilisi küsimusi arutati kõnekoosolekutel. Millise otsuse rahvahult tegi,v sõltus suuresti sellset, kui veenvalt oraatorid üht või teistseisukohta esitasid. Seetõttu pidasid sofistid oma põhiülesandeks retoorika ja eristika õpetamist. Professionaalsed sofistid rändasid mööda linna Kreeka linnu ning õpetasid inimestele, kuidas vaidlustes oma seisukohti tulemuslikult kaitsta
Friedrich Hölderlin (Hyperion oder Der Eremit in Griechenland) 48. Võrrelge Odysseuse kujutamist kreeka eepikas ning Vergiliusel ja Ovidiusel. KREEKA Ilias ja Odüsseia Telegoneia (eepilise küklose osa) tragöödiad (Sophokles: Philoktetes, Aias; Euripides: Hekabe, Rhesos, Palamedes [fr]) Euripidese saatürdraama Kükloop ROOMA Seneca, Troojalannad Vergilius, Aeneis; Ovidius Kreeka eepikas nähti Odysseust kui 1.) eeskujulikku rüütlit ja kangelast; 2.) petturit ja valetajat. Vergiliuse „Aeneis´is“, kus peakangelane teeb oma pojaga läbi rännaku, mida võiks võrrelda Odysseuse rännakuga, käsitleb Aeneast kohusetruu, jumalakartliku ja vanemaid armastava näidissangarina ehk siis tüüpilise roomapäraste vooruste kehastajana. Esineb ka Odysseus, keda o n kujutatud pahatahtliku, julma, petliku ja hedonistlikuna. 49. Millised olid antiigipärandi kasutamise eesmärgid eri kultuuriperioodidel? Keskaeg
Ja ma veendusin ju ka ise, kuivõrd raske on tegeleda nende inimestega, kellele ei maksa midagi igal sammul valetada, lihtsalt eitada äsjaöeldut, minuti möödudes muuta oma arvamust jne. Ei, mida enam ma õppisin juuti tundma, seda enam pidin ma andestama töölisele. Süü kogu raskuse asetasin ma nüüd mitte reatöölisele vaid neile, kes ei taha võtta oma mureks temale kaasatundmist ja anda rahva pojale seda, mis kogu õiglusega temale kuulub ja kes ei püüagi seejuures petturit ja kahjurit vastu seina litsuda. Igapäevaelu kogemus ärgitas mind nüüd tähelepanelikult tegelema marksistliku õpetuse allikate eneste tundmaõppi-misele. Selle õpetuse mõju sai mulle selgeks, tema edusammud torkasid silma iga päev. Nende edusammude tagajärgi võib endale üsna kergesti ette kujutada, kui omada vaid 32 veidigi ettekujutlusvõimet. Mulle jäi ainult veel ebaselgeks küsimus sellest, kas mõistsid selle
annaabi.ee 
