paberileht, millel seisab, et täpselt keskpäeval etendatakse linna serval amphiteatris kuulsa Teiriase näidentit ,,Ori ja Vein". Isegi minu harimata pea on sellisest etendusest kuskilt kuulnud, pidi väärt tükk olema. Vot see oleks mulle paras teater, mõtlesin endamisi. Mõeldud tehtud, sean sammud linnateatri poole. Sammudes teatri poole meenub mulle aeg, kus ma olin veel jõukas täieõiguslik kodanik, aga nüüd, kui olen läinud põhja tänu ühele petturist ärimehele, kes suutis kogu mu vara mult välja petta. Juba mitmendat aastat elan ma rentslis ja elatun annetustest. Tööd ma korralikult teha ei suuda, kuna minul pole haridust ega ka füüsilise jõuga särada ei suuda. Elan erakuna ja ei tea ilmauudistest midagi. Teater hakkab juba vaikselt paistma, see on esimene kord kui ma seda näen, see on ilmatu suur, tundub nagu mahuks sinna terve linn teatrit vaatama. See on
valitsuse revident. Nimetatud isiku saabumine külvab linnakese ellu paanikat ning võimendab elanikes rumalust, ahnust, kadedust. Revidenti katsutakse ära osta küll raha, küll naistega - peaasi, et raport nende linna kohta ikka soosiv oleks. Gogoli satiiriline komöödia pole aegunud - tegevus võiks sama hästi toimuda mõnes tänapäeva Eesti linnas. Tegelased: * linnapea Anton Antonovitsh - altkäemaksuvõtja, rumal petturist pugeja. * linnapea tütar Marja Antonovna ja naine Anna Andrejevna - lobamokkadest arulagedad eputised. Hlestakov narrib Marjat libaabieluettepanekuga. * koolideülem Luka Lukitsh Hlopov - pudistaja ja ebakindel, teistest sõltuv. * kohtunik Ammos Fjodorivitsh Ljapkin-Tjapkin - hooletu ja oma ülesannete kõrgusel püsimatu, peab kohtusaalis hanesid. * hoolekandeasutuste kuraator Artemi Filippovitsh Zemljanika - paks kelm, sebija ja pugeja
temaga abiellub. Nii andiski ta Theseusele lõngakera ja Theseus klobis magava koletise paljaste rusikatega läbi ning pääses tänu lõngakerale labürindist. 27. Lakooniline kõne - napisõnaline kõne. Nimetus tuleb Lakoonia maakonna järgi, kus asus Sparta linnriik, kus kehtis väga range kord. 28. Oidipuse kompleks poja kiindumus emasse ja alateadlik soov tappa oma isa. 29. Sisyphose töö lõppematu ja ränk töö. Korintose petturist kuningas. Ta aheldas surma ning ei naasnud enam maa peale, kui ta allilmast maale lasti. Sisyphos oli see, kes Hadeses kivi üha mäest üles veeretas, kuid iga kord kui ta oli peaaegu lõppu jõudnud, veeres kivi tagasi alla. 30. Tantalose piinad piin, kui midagi on käeulatuses, kuid sa ei saa seda. Tantalos oli Väike-Aasia valitseja, kes oli jumalate seas väga oodatud külaline. Kord aga andis ta jumalatele süüa oma poja liha, et neid petta.
Dekameron Giovanni Boccaccio ESIMENE PÄEV I novell: Suur ja rikas kaupmees Musciatto pidi ära sõitma Toscanasse. Ainus, mis oli veel jäänud takistuseks oli burgundlaselt sisse nõudmata jäänud võlg. Esimesena ei suutnudki ta meenutada meest, kes oleks nii salakaval ja suudaks seda tema asemel teha. Pikema mõtlemise peale meenus kaupmehele petturist notar Ciappelletto, kes vandus isegi kohtus valet, võltsis dokumente ja nii edasi. Pikemalt mõtlemata oli Ciappelletto selle töö otsaga nõus. Ciappelletto sõitis Burgundiasse ja asus elama kahe liigkasuvõtjast venna juurde, kes teda väga hoidsid tema sõbra Musciatto pärast. Ta hakkas otse risti vastupidi enda iseloomule, sõbralikult võlga tagasi nõudma. Mõne ajapärast ta haigestus surmasse tõppe ja oli nüüd vendade hoole all. Kahel vennal aga tekkis
Siis "Arabeskid" (1835), lühijutustus "Sinel". Ühiskondlik satiir tipneb klassiku loomingus komöödias "Revident"(1833). 6 Teosed "Õhtud külas Dikanka lähedal". (1829) "Mirgorod" (1835) "Arabeskid" (1835) "Taras Bulba" (1835) "Hullumeelse päevik" (1835) "Nina" (1836) "Revident" (1836) "Sinel" (1842) "Portree" (1842) "Rooma" (1842) "Abielu" (1842) "Surnud hinged" I-II (1841- 1846) 7 ,,Revident" Tegelased *linnapea Anton Antonovitsh - altkäemaksuvõtja, rumal petturist pugeja. * linnapea tütar Marja Antonovna ja naine Anna Andrejevna - lobamokkadest arulagedad eputised. * koolideülem Luka Lukitsh Hlopov - pudistaja ja ebakindel, teistest sõltuv. * kohtunik Ammos Fjodorivitsh Ljapkin-Tjapkin - hooletu ja oma ülesannete kõrgusel püsimatu, peab kohtusaalis hanesid. * hoolekandeasutuste kuraator Artemi Filippovitsh Zemljanika - paks kelm, sebija ja pugeja. Haiglad on kohutavas korras, aga teda huvitab ainult ta enda nahk.
ilmunud ,,Kalevipoega" ja lauldi peremehe viiulimängu saatel. Patriarhaalsed ja kultuurilised traditsioonid koos majandusliku heaolu ja kauni loodusega moodustasid Haava lapsepõlvekodu heleda külje, kuid see päikesepool ei olnud siiski ainuvalitsev. Anna viiendasse eluaastasse lauges Haavakivi talu päriseksotsimine, millele eelnes pingeline rahakogumine. Ikka selgemini avaldus talus rahaliste suhete mõju. Lõpuks langes Joosep oma lihtsameelsuse ja petturist õemehe ohvriks, kelle kätte ta usaldas taluostu rahad ja ostulepinguvormistamise. Pettur laskis talu kirjutada oma nimele ja nii kaotas luuletaja isa õiguse perekonna põlisele kodule. Isakodus kujunesid välja Anna Haava elusuhtumise põhijooned. Lapsepõlveümbrus on Haavale andnud ülevoolavalt suuri looduselamusi, mille jäljed nähtuvad Haava lüürika romantilises loodushingestuses. Isa viiulimäng,luuletused C. R. Jakobsoni lugemis raamatus
3) Kurjategijad peidavad omi jälgi võltsides andmeid või muud informatsiooni. 4) Vähesed petturid lõpetavad oma tegevuse vabatahtlikult. Peamiseks tegevuse jätkamise põhjuseks on ahnus ja vajadus. Sageli kurjategijad sõltuvad nn lisa sissetulekust, mis ei luba neil kuritegeliku pettuse jätkamist lõpetada. Paljudel juhtudel muutuvad kurjategijate elutavad kallimaks ning nõuavad veelkord lisaraha. 5) Paljud petturist kurjategijad kulutavad ebaseadusliku teel saadud kasu ekstravagantsele elustiilile. Harva säästetakse või investeeritakse raha. 6) Paljud kurjategijad muutuvad ahneteks ning hakkavad aina tihendamate intervallidega suurmaid summasid pettuse teel võtma. 7) Aeg on näidanud, et mitmed kurjategijad muutuvad hooletuks või on oma tegevuses liiga kindlad misjärel hakkavad nad tegema vigu ning tabatakse.
Farsi sisuline külg: kas farss naeruvääristas või imetles pahesid? Kas see oli moraali poolt või vastu? Farsi aluseks ikkagi kristlikud ideaalid. Farssides on näha püüdu igas inimeses leida midagi halba tegeleb nagu inimese langenud loomusega. Tihtipeale muutub see sooviks määrida ükspuha mis voorus ei ole olemas vooruslikke inimesi. Omane on kibestumus. Totaalne mitteuskumine inimesse, võimesse teha head jne. Kelmuse ülistamine. Iga kelmi kohta tuleb veel suurem kelm, igast petturist on keegi veel osavam. Kõik on kõigiga sõjajalal. See on andnud põhjust oletada, et farss kujutab tegelikult põrgureaalsust põrgu on koht, kus puudub totaalselt armastus. Valitseb egoism. Keskaeg armastas ääretult vastandeid. Keskaeg mõtleski vastandites. Teisest küljest farsile mõju avaldanud ka karneval. Karnevali ülesannete hulka kuulus ju ka traditsiooniliste väärtushinnangute kummutamine. Farss karnevalilikult ümber pööratud maailm.
annaabi.ee 
