Maailma võimsaim elektrijaam on Venemaal nimega Surgut-2, mis valmis 1988 aastal, mille võimsus on 4800 MW ja põhikütuseks on maagaas. Venemaal tuumaelektrijaamades on 31 reaktorit. Toornafta suurtootjate hulka kuulub samuti Venemaa. Venemaa on Euroopa energiabaas. Suurimad gaasivarud asuvad Venemaal. Nafta- ja gaasipiirkonnad, naftatöötlemine, nafta ja gaasi eksport. Siberi ja Petsora söebasseinid. Donetski bassein. Veejõud ja selle kasutamine Volgal, Karjalas, Siberis. Soojuselektrijaamad ja tuumaelektrijaamad. Venemaa esmane energiakulu aastal 2011: nafta 19%, maagaas 56%, kivisüsi 15%, taastuvad ja muud 10%. 2012.aastal oli Venemaa suuruselt kolmas vedelkütuste tootja. Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Soojuselektrijaam http://www.eia.gov/countries/cab.cfm?fips=RS http://www.ise
Geelia Arula 10.C klass Jõgevamaa Gümnaasium 2013 Komidest üldiselt Komid on soomeugri rahvas Jaotuvad sürja ja permikomideks Komi tähendas algselt ,,inimene" Komidel on oma riik Komi Vabariik Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Asuala Põhiliselt Euroopas Uurali mägedest läände Asustuvad hõredalt Nad elavad peamiselt Võtsegda ja Petsora jõgikonnas Valdavalt tasane asuala on jaolt kaetud okasmetsaga Põllumajanduslikke maid leidub enam lõuna pool Põhjas ulatub Komimaa tundravöötmeni Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Arvukus 2010. aasta andmete põhjal on komisid u 320 000 Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 95 komit Enam kui pooled Komi Vabariigi elanikest on venelased, ukrainlased ja valgevenelased Komi keel
Euroopa loodus 1.Euroopa asend, piirid. Euroopa ja Aasia vaheline piir. Euroopa on maailmajagu ida- ja põhjapoolkeral Euraasia mandri lääneosas. Euroopa kujutab endast hiiglaslikku poolsaart, mida kolmest küljest piirab vesi. Euroopast põhja jäävad Põhja-Jäämeri ning selle osad, läände Atlandi ookean ühes oma meredega ning lõunasse Vahemeri. Kagus ulatub Euroopa Kaspiani. Euroopa ja Aasia maisamaapiir kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali Mäestikku, ligikaudu piki 60o ip meridiaani kuni Uurali jõe lähteni. Piir jätkub mööda Uurali jõge selle suudmeni ning edasi sirgelt üle Kaspia mere Kuma jõe suudmeni. Edasi jookseb piir piki Manõtsi orundit Aasovi ja Musta mere, Bosporuse väina, Marmara mere ja Dardanellide väina Vahemereni. 2.Euroopat ümbritsevad mered, väinad. Barentsi meri, Norra Meri, Põhjameri, Vahemeri, Läänemeri. Skagerrak, Kattegat, La Manche, Gibraltar, Bosporus, Dardanellid, Kertsi väin. 3...
· Nõukogude juht Nikita Hrustsov tutvustas 1961. aastal plaani põllumajandusele uue kasvuhoo andmiseks. · Plaan sisaldas Siberi jõgede teistpidi voolama panemist. · Eesmärk oli suunata vesi põhjast lõunasse, põuastesse Kesk-Aasia steppidesse. · Aatompommi plahvatused pidid ümber pöörama kuus Siberi suurimat jõge. · 1970. Aastatel insenerid lõhkasid aatompommidega teed, et pöörata Petsora ja Kama jõgi voolama Volga jõe suunas. · Projekt peatati, sest meetod pani keskkonnateadlased protesteerima. KUNSTLIK NIISUTUS (2) · 1947. aastal suri nälga umbes miljon inimest Nõukogude Liidus. · Seetõttu alustas Stalin kava, mida nimetati "looduse ümberkujundamise plaaniks". · Plaani järgi tuli istutada metsavööndid steppidele kaitsmiseks tuule ja pinnase erosiooni eest.
· Loodusvööndid (polaarne, tundra-, okasmetsa, sega- ja lehtmetsa, metsastepi, stepi- ja poolkõrbevööndid). · Igikelts. · Mullad ja agrokliima. · Metsavarad. · Veevarad. · Suuremad jõed ning nende kasutamine. · Maavarad (mineraalsed ja energiavarad). · Põllumajandus, toiduainetetööstus ja agroteenused. ·Energiamajandus. · Venemaa -- Euroopa energiabaas. · Nafta- ja gaasipiirkonnad, naftatöötlemine, nafta ja gaasi eksport. · Siberi ja Petsora söebasseinid. · Veejõud ja selle kasutamine Volgal, Karjalas, Siberis. Soojuselektrijaamad, tuumaelektrijaamad. · Metsatööstus ja selle võimalused. · Raua, vase, alumiiniumi metallurgia. · Kullatootmine. · Masinaehitus. · Veondus. VENEMAA MAASTIKU PILDID VENEMAA MÄED · Elbrus on Kaukasuses asuv Venemaa kõrgeim mägi. Euroopa ja Aasia piiri erinevate
Lisandub hõre puurinne omapärase kujuga puudest, mis kooslust vähe muudavad. Kuused on siin väga kitsa võraga, oksad aga ulatuvad maani ning alumised neist, mis. on lume kaitse all, on eriti lopsakad. Puuliigid, mis moodustavad metsade põhjapiiri, on Euraasias. järgmised: Norras harilik mänd ja tundrakask (Betula tortuosa), Koola poolsaarel jääb neist valitsema viimane. Valgest merest Uraalini ulatub põhjapiirini siberi kuusk (Picea obovata). Petsora jõgikonnas lisandub siberi lehis (Larix sibirica), mis ida pool Uraali muutub ainuvalitsevaks ning Jenissei joonel asendub dauuria lehisega (Larix gmelini). Lehised on kontinentaalsetel aladel igikeltsal kõige vastupidavamad. Alles Kaug-Idas lisandub metsapiiril jällegi kaski (Betula cajanderi). Iseloomulik koosluse vorm on hõrendik, kus puude võrad ei puutu kokku. Kohati esineb metsapiiril vaid üksikuid puid; selline
10 Valge 90 350 11 Lincolni 38 582 Põhja-Jäämere suuremad lahed Nr. Nimetus Pindala, tuh. km² Suurim sügavus, m 1 Hudsoni 819 301 2 Baffini 530 2414 3 Amundseni 4 Petsora 5 Obi Põhja - Jäämere laevatatavad väinad Nr. Nimetus Pikkus, km Laius, km Faarvaatri suurim sügavus, m 1 Hudsoni 806 115 141 2 Longi 143 146 36 3 Dmitri Laptevi 115 50 11 4 Vilkitski 104 55 32
kaetud kõrgendik'. Samast sõnast lähtub ka toponüüm Perm (muinasskandinaavia Beormas, Biarma). Sõna Perm on 14 aga taandatud ka läänemeresoome toponüümile Pera-maa 'kauge maa', 'tagumine maa', millega arvatavasti tähistati Põhja-Dvinaast itta jäävaid alasid (vn Zavolotsje). Asuala Komid asustavad hõredalt üsna suurt maa-ala Euroopa kirdenurgas. Nad elavad peamiselt Võtsegda (komi k Ezva) ja Petsora jõgikonnas1 , aga ka Mezeni ja Vaska ülemjooksul (nn udoralased) ning Kaama ülemjooksul (permikomid). (Petsora keskjooksul ning selle lisajõgede Ussa ja eelkõige Izma kallastel elavad izmakomid (izvatas) - tugeva regionaalse identiteediga etnograafiline rühm. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel määratles 15 607 inimest end izmakomidena, vt www.perepis2002.ru köide 4, tabel 1.) Komide valdavalt tasane asuala on suuremalt jaolt kaetud okasmetsaga (kuusk, mänd, nulg, seedermänd)
Volga 3692 1380 8060 Kaspia meri Doonau 2860 817 6500 Must meri Uural 2428 231 400 Kaspia meri Dnepr 2290 504 1670 Must meri Don 1950 425 935 Aasovi meri Petsora 809 322 4100 Barentsi meri Rein 1232 170 2000 Põhjameri Elbe 1091 711 148 Põhjameri Wisla 1047 194 1080 Läänemeri Enamik Euroopa suuri jõgesid (Doonau, Dnepr, Rein) kuulub Atlandi ookeani valglasse. Oma valgla on ka suurte jõgede igal lisajõel
annaabi.ee 
