b) ratsahobustel indeks 98-104 c) rakkehobustel 104-108 d) sirged, sirutatud, kõik jalad näha e) lakk peab asuma ? kaelajoon peab olema nähtav, lakk oleks teisel pool 10. A) zooloogiline printsiip, ökoloogiline pritsiip, zootheniline printsiip B) 1) stepihobune(indeks 240-260)mongoli, tagabaikali, baskiiri 2) kiltmaahobune(indeks 224- 238) berberi, ahhal-tekiini 3)metsahobune(230-240)fördi hobune, eesti hobune, petsoora C) 1) looduslikud ehk aborigeensed tõud 2) üleminku ehk parandatud tõud 3) aretus kultuur tõud d) middendroff jagas : sammuhobused- külmaverelised kiirushobused- kuumaverelised e) kasutustarbe järgi ja esindajatõud ratsahobused- inglise täisvereline, araabia täisvereline ratsa- rakke hobused- tori ratsatüüp, hanoveri tõug traavlid- orlovi traavel, amerika traavel universaalsed tõud- rakke hobused, võib ka ratsutada
ja elavhõbedamaagi leiukohti. Kaspia, Dnepri- Donetsi nõos ja Saksa- Poola madalikul paiknevad keedu- ja kaalisoolalademed. Sitsiilias, Itaalias, Poolas, Lääne-Ukrainas leidub väävlit. Karjäär Tsehhis Kivisüsi paikneb tavaliselt vanade mäestike piirkonnas asuvates vaondites. Euroopa suurimad kivisöeleiukohad on Suurbritannias, Ruhri ja Sileesi ning Ida-Euroopa lauskmaal Donetski ja Petsoora (Põhja-Uraali läänenõlvul) kivisöebasseinides. Söetootmine on viimase kümne aasta jooksul mitu korda vähenenud, sest kasutusele on võetud uusi energiaallikaid. Too näiteid! Suurem osa naftaleiukohti paikneb tasandikel või kohtades, kus endiste merede kohale kuhjusid mereloomade ja -taimede jäänused, mis hiljem kaeti settekivimite paksude lademetega. Sageli leidub naftat tasandike äärealadel, praeguste merede rannikul, mõnikord ka merepõhja all
Rahaühik: rubla ( 7 lk 298) Suurema osa Ida-Euroopast võtab enda alla Venemaa. See on hiiglasuur ühetooniline lauskmaa, mida läbivad jõgede orud ja laiad lamedad küngastikud ja maastikku veidi vaheldust toovad kõrgustikud. Kõrgustikest on tähtsamad Kesk-Vene kõrgustik ja Volga-äärne kõrgustik. Kesk-Vene kõrgustiku põhjaosa nimetatakse ka Valdai kõrgustikuks. ( 30) Venemaa enamik suuri jõgesid voolab Põhja- Jäämerre. Nendeks on Põhja- Dvinaa, Petsoora, Ob, Jenissei, Leena, Indigirka, Kolõma. Suurimad saared on Novaja 26 Zemlja, Severnaja Zemlja ja Uus- Siberi saared ning Sahhalin. Venemaa suurimateks järvedeks on Kaspia meri, Baikal, Laadoga, Oneega, Taimõr, Hanka jne. Peale järvede on ka suur hulk veehoidlaid. ( 7 lk 302, 299) Suuremad ja tähtsamad linnad on Arhangelsk Dvina jõe suudmes, Vologda,
Suunad on üksteisest on eraldatud miilise ohutusribaga. 11. Hudsoni väin ühendab Hudsoni lahte Labrodori merega, eraldab Baffini maad Labrodori poolsaarest. p - 348,5 miili l 62,1 miili sügavus 220 600 m Pinnahoovus kiirusega 0,4 sõlme kulgeb lõuna-idasuunaliselt, novembrist juunini esineb laevaliiklust takistavat triivjääd. Tõus kuni 7,7 m 12. Jugorski Sar väin ühendab Barentsi merd Kara merega (Petsoora lahte Baidarata lahega). p - 24,8 miili l - 1,6 miili sügavus 15 66 m Väinas on tugev tõusu-mõõna hoovus kiirusega kuni 3,4 sõlme, oktoobrist aprillini on kaetud jääga, suvel triivjää. 13. Kara Väravad ühendab Barentsi merd Kara merega, eraldab Novaja Zemljad Vaigatsi saarest. p 33 45 km l 45 km lvs 52 m Nõrk idasuunaline pinnahoovus, oktoobrist augustini esineb triivjääd, külmadel
sajandi alguses. Tegevust laiendati suurperedele kuulunud maa-aladele, võttes kasutusele ühiskarjapidamise, mida oli võimalik harrastada talvekülades elades. Enamikul koolasaami peredest olid kuni sajapealised karjad. Mõnes kogukonnas, näiteks akkalasaami aladel, jäi siiski valdavaks kalapüük ning jahipidamine. Koola saamide majanduslikule toimetulekule (eriti põhjapõdrakasvatusele) tekitas tõsiseid raskusi põhjapõdrakatku eest põgenevate komide ja neenetsite sisseränd Petsoora aladelt 1886. aastast alates. Komid ja neenetsid tegelesid samuti põhjapõdrakasvatusega, muutudes saamide peamisteks konkurentideks. Intensiivse põhjapõdrakarjatamisega tegelevad komid omastasid saamide vabapidamisel olevaid põtrasid, mille tagajärjel kaotasid eriti poolsaare idaosas elavad turjasaamid suurel arvul põhjapõtrasid ja vaesusid kiiresti. Komid muutusid poolsaare põlisrahvaste seas domineerivaks rahvusrühmaks.
annaabi.ee 
