Levius kaotab usu jumalasse. Pärast surmamist toob ta Jesua risti pealt alla ning toimetab ta minema. XVII peatükk Tegelased: teatri raamatupidaja Vassili Stepanovits, komisjoni esimeesProhhor Petrovits, esimehe sekretär Anna Ritsardovna, filiaali sekretär Teatri raamatupidaja asub eilse etenduse tulusid ära viima. Esmalt tahab neid viia komisjoni esimehele, kuid ilmneb, et seal asutuses on paras segadus. Kõik inimesed on paanikas, sekretär kaasaarvatud. Juhtus selline lugu, et Petrovitsi juurde ilmus vastuvõtule üks kass, keda esimees needis, et kurat teda võtku, kuna kass ilmus ilma aega kinni panemata. Kass oli needmisega nõus ja peatselt juhtuski, et esimehe pintsak oli alles, kuid teda ennast mitte. Ta oli muutunud nähtamatuks, kirjatööd tegi nähtamatu olevus pintsaku sees edasi. Sealt suundus Stepanovits filiaali raha ära andma. Seal oli samuti kummaline lugu juhtunud. Sekretär jutustas
Nad lasid uurimiskoeral (Ruutuäss) uurida Rimski kabinetti. Raamatupidaja Vassili Stepanovits pidi sõitma Vaatemängude ja Kerget Tüüpi Lõbustuste Komisjoni ning eilse kassa (21711 rubla) üle anda. Kui ta taksojuhile 10-ne rublalisega maksta soovis, siis sõidukijuht keeldus. Tuli välja, et eilsel etendusel jagatud kümnelised muutusid hiljem millekski muuks. Samuti kadusid naistel uued kleidid seljast. Komisjoniski oli toimunud kummalisi asju. Komisjoni esimehe Prohhor Petrovitsi juurde oli eelmisel päeval tulnud kassi näoga mees. Ta ärritas esimeest, mille peale Prohhor ütles: ,,Kurat mind võtku!" Peale seda jäi temast järele vaid pintsak, mis tööd edasi tegi. Vaatemängude komisjoniski polnud kõik korras. Seal hakkasid inimesed laulma. Lermantov olevat rajanud laulukoori. Endale abiks oli ta toonud näpitsprillidega mehe. Peale esimest laulukooritundi ei suutnud enam keegi laulmist lõpetada. Lauljad viidi vaimuhaiglasse. Stepanovits suundus
· 27. Juuni õhtul arreteeriti kapten Passek, kes oli üks konspiraatoritest. See oli märgiks, et tegutseda tuleb kohe. Aleksei Orlov kihutas Katariinat Peterhoffist Sankt- Peterburgi tooma. Teepeal liitusid nendega ühteviisi kaardiväepolgud ning vandusid Katariinale truudust. · Nõnda sõitsid nad Kaasani Jumalaema katedraali juurde, kus Novgorodi peapiiskop kuulutas ta valitsejaks ning ta poja Paul Petrovitsi troonipärijaks. Edasi viis tee Talvepaleesse, kus ootasid truudusevannet andma Senati ja Püha Sinodi liikmed. Sealt pandi erinevatesse väeosadesse teele ametlikud teadanded Katariina keisrinnaks kuulutamisest ning marsiti edasi 14 000 kaardiväelase eesotsas Peetrit vangistama. · Pärast mitmeid vahejuhtumeid oli Peeter sunnitud tingimusteta alistuma. Tema ainsaks palveks oli, et ta saaks koos Jelizaveta Vorontsovaga Holsteini naasta, millega
sündmuste käigus tähtis roll. Raskolnikov kohtub Sonjaga, kes on endise titulaarametniku Marmeladovi tütar, kui Raskolnikov ametniku matuste jaoks oma viimase raha ära annab. Raskolnikov otsustab Sonjale oma kuriteost rääkida, teadmata, et teisel pool ust kuulab tema ülestunnistust pealt Svidrigailov, Raskolnikovi õe endine ülemus ja piiraja. Tema saladuse avastamine nii Svidrigailovi kui kohtu-uurija Porfiri Petrovitsi poolt koos Sonja nõudmisega tõukavad Raskolnikovi ülestunnistuseni. Peategelane Raskolnikov on loonud teooria et inimesi on kahte liiki: harilikud ja ,,haruldased" ehk Napoleoni tüüp inimesed, kellele reeglid ei kehti. 1860'ndate Peterburi Raskolnikov tahab olla raha abil täisväärtuslik ühiskonnaliige, tema idee kohaselt korvaks tema üht kuritegu 1000 heategu. Põhilised süzeeliinid: Raskolnikov; Marmeladovid; Raskolnikovi ema ja õe Dunja lugu; Svidrigailov ja Luzin.
1831. aastal. 27. jaanuaril 1837. aastal sai Puskin duellil surmavalt haavata. Vastaseks oli kaardiväe lipnik Dantes, kes pööras luuletaja naisele Natalja Gontsarovale liialt tähelepanu ning käis naisega salaja kohtumas. 4 Puskini lapsepõlv Aleksandr Puskin sündis 6. juunil 1799.aastal Moskvas põlisaadliku Sergei Puskini pojana. Tema ema oli moorlase, Peeter Suure omaaegse sõbra ja kammerteenri, tuntud Abram Petrovitsi pojatütar. Aleksandri ema Nadezda Ossipovna kolis koos oma emaga Marja Aleksejevnaga Sergei Lvovitsi juurde. Majapidamist hakkas pidama Marja, sest oma tütrele ta seda ei usaldanud. Naised võtsid endaga kaasa ka amme ja hoidja Iriska. Puskinid kolisid kogu perega Peterburisse. Sergei külastas äia Mihhailovskojes ja vana moorlane lubas kõik oma valdused pärast surma Sergei perekonnale jätta. Pärandust oodates ei julgenud Puskinid kolida, kuid ei tahtnud ka paigale jääda