· Eitab antiiki · Inimest tuleb arendada · Huvitub antiigist, võtab eeskujuks Millal tekkis renessanss? o Peetakse keskaja lõpuperioodiks o On omaette periood o On elulaad, mida iseloomustavad suured muutused o Itaalia kirjanduses 14. sai, kui Francesco Petrarcale anti loorberipärg(antiikaja komme auhinnata luuletajaid) o Mujal Euroopas hiljem(15.- 16.saj) Mis on humanism? o Inimene on täiuslik, harmooniline o Jätab jumalad tagaplaanile o Arstiteadus(lahkamine), kunst(alasti inimkeha Michelangelo "Taavet") o Rõhutatakse inimväärtusi o Antiikaja taassünd(elu keskpunkt on inimene) o Võtab kasutusele sõna keskaeg Kirjandus
Linnakirjandus: - rahvalähedane - tegelased keskklassist(käsitöölised, kaupmehed) - protest ebavõrdsuse vastu(pilge mungad,kohtunikud) - moraal e. õpetussõna valm RENESSANSS 1. Millal tekkis o Peetakse keskaja lõpuperioodiks o On omaette periood o On elulaad, mida iseloomustavad suured muutused o Itaalia kirjanduses 14. sai, kui Francesco Petrarcale anti loorberipärg(antiikaja komme auhinnata luuletajaid) o Mujal Euroopas hiljem(15.- 16.saj) 2. Mis on humanism? o Inimene on täiuslik, harmooniline o Jätab jumalad tagaplaanile o Arstiteadus(lahkamine), kunst(alasti inimkeha Michelangelo "Taavet") o Rõhutatakse inimväärtusi o Antiikaja taassünd(elu keskpunkt on inimene) o Võtab kasutusele sõna keskaeg 3. Muutub ellusuhtumine o Inimene eksisteerib iseenese jaoks
osas koondatud. ,,Laulude raamat" on tuntud ka ,,Riimide" nime all (,,Canzoniere" e. ,,Rime"). Teos koosneb kahest osast: ,,Madonna Laura eluajal" ning ,,Pärast madonna Laura surma". Raamatu peaateemaks on armastus Laura vastu ning see algatas uusaegse lembelüürika. Kohtumine noori kauni Lauraga muutiski poeedi elusamal kombel, nagu Beatrice mõjutas Dante loomingut. Laurast saigi tema muusa, keda ta paljude aastate kestel oma värssides ülistas. Alguses tähendab armastus Petrarcale armastatu rituaalset jumaldamist, igavest ja muutumatut, pärast Laura surma valitseb aga lauludes meeleheide ning kurbus, mis aja jooksul kirgastub. Kuigi Petrarca oli tugevasti trubaduuride luule ja uue maheda stiili luuletajate mõju all, pole armastatu talle mingi 'ingel-naine' (donna angelicata), vaid kehastab juba renessansiaja maise naise eluideaali ja humanistlikke voorusi, nagu näiteks kuulsust, mida sümboliseerib Laura nimigi, tuletatud sõnast lauro (loorber)
Renessanss 1. Üldine info ajajärk Lääne- ja Kesk-Euroopa maades, mil toimus kultuuriline murrang üleminek keskajast uusajale sai alguse 14. saj, oli Itaalias kõige ulatuslikum vahel loetakse algusajaks täpset kuupäeva - 8. aprill 1341 (lihavõttepühad) - Rooma senaator andis Kapitooliumil luuletaja Petrarcale loorberipärja (antiikaja komme, traditsiooni taassünd); Petrarca ütles: “tõe näitab kätte luuletaja, keda ajendab armastus” Renessanssi iseloomustavad - EELKÕIGE humanism & suur huvi antiikkultuuri vastu - maise ja rõõmsameelse elu ülistamine humanistid (ladina keeles humanus = inimlik) - filosoofid, teadlased, kunstnikud ja kirjanikud, kes asusid võitlema inimese õnne eest
Renessanss Renessanssi algus. 8. aprill 1341. a Rooma senaator andis Kapitooliumi mäel luuletaja Petrarcale loorberipärja. See autasustamise viis oli mitu sajandit unustusehõlmas olnud. Humansim ja humanistid. Itaalias iga renessansi sajand omaette ajajärk: trecento -14. saj (alates 1300. a) quattrocento -15. saj cinquecento -16. saj. · Humansimi ajalugu Itaalias renessansilku mõtte sünniga seotud parimate lootuste täitumine ja järgnenud pettumus. · Esimene renessansi uurija Sveitsi filosoof ja kunstiteadlane Jacob Burckhardt,
õukondades ja pühendub antiigile. Teda võetakse kõikjal hästi vastu. Külastuste käigus uurib ta välismaistes raamatukogudes antiikkirjanduse tekste. Kirjutas eepose „Aafrika“, mis räägib Itaalia hiilgusest. Selle eepose eest määratletakse teda kui poeeti, mis on talle kui antiigi fanaatikule suur au. Ta unistab Itaalia ühinemisest ja kirjutab sellest ka eeposes. Kaudselt uurib ka Dante Alighierit. Sureb 70-aastasena vanadusse. Tänu Francesco Petrarcale on alles jäänud Cicero kõned, mille ta oma antiigi uurimise käigus avastas. Ta hindas Vergiliust ja Cicerot eriti kõrgelt. Tegeles ka ise sarnaste žanridega. Kirjutas teose „Kirjad“, kus ta kirjutas oma mõtteid antiigi suurkujudele ja käsitles kaasaja probleeme. Ta eelistas kirjutada ladina keelt erinevalt Dante Alighierist. Kirjutas ka „Läkitused“, kus ta rääkis ajalookangelastest. Tema tuntuim teos on „Laulude raamat“ ehk „Canzoniere“. Seda täiendas ta oma elu
70. luuletus, mis on kantsoon, kus iga stroofi lõpp on tsitaat, mis peegeldab uusaegse lüürika kujunemist. (Arnaut Daniel, Quidi G. uue maheda stiili looja; Cino da Pistoia ja ka P enese tsitaat.) 71-73 tre sorell kolm õde. Need kolm kantsooni on eranditult pühendatud Laura silmade ilule. 92. luuletus pühendatus CdaP surmale. 102-104. luuletus sonetid elus aitavad edasi õppimine, töö ja voorus. 120. luuletus sonett luuletajale, kes oli varem kirjutanud kantsooni Petrarcale, arvates et ta on surnud. 211. sonetis annab daatumi, et 1327. aastal 6. aprillil kohtas Laurat. Teine osa algab kantsoonidega. 334. laulus, sonetis, viidud kokku kõik teemad Kristus, voorus, rahvas, Laura. Vast kõige professionaalsem P luulest. 336. sonett L surmadaatum 1348, 6. aprill. Olgugi, et P toob suure individuaalsuse luulesse, on selle aluseks ikkagi suur tunne, mida hiljem teised enam jäljendada ei saa. ,,Triumfid" tertsiini vormis
annaabi.ee 
