· Ärge pange voodihaiget kohe pärast sööki tagasi lamavasse asendisse. Laske tal lebada tõstetud ülakehaga vähemalt 30 minutit, et vältida toidu tagasivoolu söögitorusse. · Vältige voodihaigel kõhukinnisust. Hoolitsege, et tema toit sisaldaks rohkesti kiudaineid. Neid annavad tsitrusviljad, marjad, köögiviljad ja täisteratooted, nagu rukis, kaer ja linaseemned, mida kasutatakse leivas ja putrudes. Lisanditena pakkuge haigele petipiima ja jogurtit. · Jälgige, et haige tarbiks piisavalt vedelikku. · Kui haigel on krooniline kõhukinnisus, pöörduge nõu saamiseks perearsti poole. Hingamisteede tüsistuste vältimine Voodihaigel halveneb hingamistegevus. Selline olukord soodustab omakorda hapnikupuuduse ja kopsupõletiku teket. Hingamisteede tüsistuste vältimiseks pidage meeles järgmisi nõuandeid. · Hoolitsege haige suuhügieeni eest iga päev. · Sättige haige poolistuvasse asendisse, kus tal on kergem hingata.
kaasavõetud võileiba otse töökohal, teistele aga tõsisemat söögiaega restoranis, kiirsöögikohas või baaris. Ka õhtust sööb igaüks ise ajal. Täies koosseisus saab perekond kokku nädalalõpu lõunalauas. Kehalise töö tegijad, eeskätt maainimesed, hindavad tänapäevalgi tugevamat rooga. Linnaelanikud, eriti nooremast põlvkonnast, valivad see-eest kergema toidusedeli. Eelistatakse väherasvaseid piimasaadusi: keefirit, kohupiima, jogurtit ja petipiima. Lihaletist valitakse broiler, taine sealiha või hästilaagerdunud veiseliha. Ostukorvidesse pannakse nii kodumaiseid kui eksootilisi puu- ja köögivilju kas toorel kujul, valmissalatitena või hoidistena. Traditsioonilisest söögisedelist kinnipidamist võib täheldada eelkõige rahvakalendri tähtpäevadel, millest kõige olulisem on ammu enne ristiusu tulekut tähistatud paganlik jõul ehk jul. Kunagi kasinad jõuluroad saavutasid rikkalikkuse lae 1930. aastate lõpuks ning pole
pühadeaja lõpuni, viidi siis viljasalve hoiule ning jagati kevadel loomadele. Uudseleiba söödi jaagupipäeva või rukkimaarjapäeva paiku. Eesti rukkileiva valmistamine 5 l sooja vett 100 g juuretist 6–7 kg rukkijahu 1 sl soola 2 sl köömneid Juuretise valmistamine: 2–3 tahket leivaviilu leotada vees, peenestada, lisada natuke rukkijahu, suhkrut ja petipiima, segada vedela pudru taoliseks, hästi läbi kloppida, riputada peale natuke rukkijahu; hoida rätiga kaetult soojas kohas kuni kaks päeva; valmis juuretist võib hoida külmikus. 1 klaasile täistera-nisujahule lisada 1 klaas vett; iga 24 tunni järel pool segust ära visata ning lisada pool klaasi jahu ja pool klaasi vett; hoida soojas ruumis 3–4 päeva kuni juuretise pinnale tekivad mullid; säilitada külmikus. Leiba on tuntud väga kaua
teistele aga tõsisemat söögiaega restoranis, kiirsöögikohas või baaris. Ka õhtust sööb igaüks ise ajal. Täies koosseisus saab perekond kokku nädalalõpu lõunalauas. Kehalise töö tegijad, eeskätt maainimesed, hindavad tänapäevalgi tugevamat rooga. Linnaelanikud, eriti nooremast põlvkonnast, valivad see-eest kergema toidusedeli. Eelistatakse väherasvaseid piimasaadusi: keefirit, kohupiima, jogurtit ja petipiima. Lihaletist valitakse broiler, taine sealiha või hästilaagerdunud veiseliha. Ostukorvidesse pannakse nii kodumaiseid kui eksootilisi puu- ja köögivilju kas toorel kujul, valmissalatitena või hoidistena. Traditsioonilisest söögisedelist kinnipidamist võib täheldada eelkõige rahvakalendri tähtpäevadel, millest kõige olulisem on ammu enne ristiusu tulekut tähistatud paganlik jõul ehk jul. Kunagi kasinad jõuluroad saavutasid rikkalikkuse lae 1930
ainult pühapäev. Kuid ega siiski eriti ei puhatud, oli vaja omagi majapidamine korda teha. Aga aega söögi tegemiseks oli küll hulga rohkem. Siis võis küpsetada porgandipirukat, kukleid köömnetega, liha- ja räimeleiba. Tihti tehti ka pannkooke moosiga ja kohupiimakorpi. Siis pole ka ime, miks vanasti lapsed nii väga pühapäeva ootasid. 1950. aastatel olid igapäevaselt joodavad joogid peaaegu samad nagu praegugi. Joogiks oli puhta puurkaevu vee kõrval piim. Teopäevadel hinnati petipiima. Aga talvel ning hommikuti ja õhtuti joodi rohkesti kohvi ja teed. Tollel ajal joodi viljakohvi. See oli tehtud jahvatatud viljast, mis oli eelnevalt pruunistatud. Tee materjali korjati põhiliselt aiamaalt, selleks olid vaarika oksad, pärnaõied ja köömned, kibuvits, piparmünt ja kuivatatud marjateed. Talguteks aga pruuliti linnastest õlut. Ei puudunud laua pealt viin ega veingi. Kuid õlut oli majas alati, kui vanataat (pereisa) veel elas.
kodust kaasavõetud võileiba otse töökohal, teistele aga tõsisemat söögiaega restoranis, kiirsöögikohas või baaris. Ka õhtust sööb igaüks ise ajal. Täies koosseisus saab perekond kokku nädalalõpu lõunalauas. Kehalise töö tegijad, eeskätt maainimesed, hindavad tänapäevalgi tugevamat rooga. Linnaelanikud, eriti nooremast põlvkonnast, valivad see-eest kergema toidusedeli. Eelistatakse väherasvaseid piimasaadusi: keefirit, kohupiima, jogurtit ja petipiima. Lihaletist valitakse broiler, taine sealiha või hästilaagerdunud veiseliha. Ostukorvidesse pannakse nii kodumaiseid kui eksootilisi puu- ja köögivilju kas toorel kujul, valmissalatitena või hoidistena. Traditsioonilisest söögisedelist kinnipidamist võib täheldada eelkõige rahvakalendri tähtpäevadel, millest kõige olulisem on ammu enne ristiusu tulekut tähistatud paganlik jõul ehk jul. Kunagi kasinad jõuluroad saavutasid rikkalikkuse lae 1930. aastate lõpuks
Pead alatiseks jääma. Mul oleks tore, -- kooli parajasti pole. Kas sul on koer? Mul on, -- ta läheb jõkke ja toob välja iga laastu, mis sisse visata. Meeldib sulle pühapäeviti pead kammida ja muud sihukesed narrused? Võid arvata, et mulle ei meeldi, aga ema sunnib. Neetud vanad püksid! Peaksin nad vist jalga panenja, aga parema meelega ei teeks seda, on nii soe. Oled sa valmis? Tore, tule siis, va vennas.» All oli vahepeal mulle külma maisiputru, külma härjaliha, võid ja petipiima valmis pandud; midagi paremat pole ma iial söönud. Buck ja ta ema ja kõik teised suitsetasid maisipeadest piipe; neegrinaised olid ära läinud ja mõlemad noored tüdrukud ei suitsetanud. Teised suitsetasid ja rääkisid, ja mina sõin ja rääkisin ka. Tüdrukud olid suured rätikud ümber võtnud, nende juuksed rippusid lahtiselt seljal. Igaüks küsis midagi, ning ma jutustasin, kuidas taat, mina ja kogu perekond olime elanud väikeses talus kaugel
annaabi.ee 
