1589 - loodi Venemaal õigeusu kiriku patriarhi amet. 1613 - Maakogu valis Vene troonile Mihhail Romanovi. Kloostriprikaas - haldas kirikute ja kloostrite valdustes elavat rahvastikku. Patriarh Filaret - esimese Romanovite soost valitseja isa. Kloostrid - kiriku osa, enamasti jõukad. Papid lihtvaimulikud. Uus jumalateenistuse kord: kummardada, risti ette lüüa (3 sõrme), 3 x halleluujat laulda. Vene kirikulõhe - vaimulikud, kes uuendustest keeldusid vabastati ametist, heideti (kahesõrmelised) kirikust välja ja 1656.a pandi kirikuvande alla. Raskolnikud - vanausulised. Moskvas kujunes välja 2 suunda: 1) haritlaste toetumine ladina keelele 2) toetumine kreeka keelele. Juraj Krizani (1618- 1683)- haridusolude parandamise eest võitleja Venemaal. 1721 kaotati patriarhi amet, kiriku juhtimiseks loodi Pühim Valitsev Sinod: eesotsas algul president, hiljem ilmalik ülemprokurör. 1714 käsk avada linnades arvutuskoole. 1724 Teaduste Akadeemia rajamine Peterburis. 1755 Moskva üliko
Daniel Defoe Georg Gutman ja Henry Lemmsalu Elulugu Daniel Defoe (õieti Daniel Foe; 1660. aasta algus või september London – 21. aprill või 26. aprill 1731 London) oli inglise kirjanik, kes on kuulus raamatu "Robinson Crusoe" autorina. Ta on kirjutanud ka raamatu "Moll Flanders" ja teisi teoseid. Daniel Foe (prantsuse aadliseisuse tunnuse de on ta oma nimele ise lisanud) sündis Londonis küünlavalmistaja pojana. Tema lapsepõlves toimus Londonis järjestikustel aastatel kolm jõhkrat sündmust: Hollandi sõjalaevastik tungis Thamesi jõele ja ründas Londonit; puhkes Londoni katk, puhkes Londoni tulekahju.Isa kasvatas teda rangelt puritaanlikus vaimus ning hariduse sai ta Charles Mortoni Stoke Newingtoni Lahkusuliste Akadeemias. Kirikuteenri asemel sai Danielist kaupmees, kes kaubitses riiete, tubaka, austrite, veiniga. Kaubandus oli ta lemmikteema hilisemates pamflettides ja esseedes. Ise ei tegutsenud ta sugugi alati oma kirjutiste kohaselt. Ta armastas laia joont –
Jüri Gümnaasium Referaat ,,Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused" Daniel Defoe 2009-04-18 Elulugu Defoe Danieli Defoe, Daniel (u. 1660 26. IV 1731),inglise valgustuslik kirjanik, ajakirjanik, pamfletist. Sünd. Londonis lihakaupmehe Foe pojana, muutis 1695. a. Oma nime Defoe'ks. Tema lapsepõlves toimus Londonis järjestikustel aastatel kolm jõhkrat sündmust: Hollandi sõjalaevastik tungis Thamesi jõele ja ründas Londonit; puhkes Londoni katk, mis tappis 70 000 inimest (Defoe on kirjutanud sellest raamatu); puhkes Londoni tulekahju, kus jäid tema linnaosas alles vaid kolm maja, üks neist Foe'de oma. Isa kasvatas teda rangelt puritaanlikus vaimus (puritaanid olid inglise kalvinistid ehk mitteanglikaani protestandid) ning hariduse sai ta Charles Mortoni Stoke Newingtoni Lahkusuliste Akadeemias. Tema kirjutamisstiilis arvatakse olevat Mortoni mõju (Charles Mortonist sai
Barokiajastu muusikas asendusid polüfoonia harmooniaga ja keskaegsed helilaadid mazoorminoorsüsteemiga. Kujunesid uued teose vormid: vokaalsümfoonilises muusikas ooper, oratoorium, kantaat, instrumentaalmuusikas, soolosonaadid ja kontserdid, fuuga, concerto grosso, avamäng ja süit. Barokkmuusikat iseloomustab ülevus, intstrumentaaalne programmilisus ja musitseerimisrõõm. Ajastu esileküündivamad heliloojad on ka sakslased Johann Sebastian Bach ja Georg Friedrich Händel. Johann Sebastian Bach ( 21.03 1685 28.07 1750) helilooja ja organist, suur improviseerimisoskus, seos rahvaloominguga. Tema muusikast huvituti alles 19. saj. alguses. Tema loomingus on sügav emotsionaalsus ühenduses konstruktiivse mõtlemisega ning julge fantaasia karmi mõistuslikkusega. Instrumentaallomingus oli suur tähelepanu klaverimuusikal. Tuntumad teosed: Kohvikantaat(1732), Missa h-moll (1733), Matteuse passioon (1729), Johannese passioon(1723), Jõuluoratoorium (1734), Hästitempereeritud kl
16821696 oli Peeter I troonil koos poolvenna Ivan V-ga (kuni viimase surmani). Peeter I oli teadmishimuline, tahtejõuline ja juhtimisvõimekas, kuid ägeda loomuga inimene. Oma peaeesmärgiks pidas ta Venemaa muutmist euroopalikuks suurriigiks. Selleks tuli jagu saada majanduse ja kultuuri mahajäämusest, milleks kasutas esimesena ajude äravoolu soodustamist arenenud Euroopa riikidest. Nimi Peeter I kasutas saksapärast nime Peter (ee). Nimi "Peeter Suur" osutab lisaks valitseja suurele elutööle ka tema hiigelkasvule ja vägevale kogule (ta oli 6 jalga 7 tolli (197 cm kuni 204 cm pikk Elulugu Peeter I vanemad olid Vene tsaar Aleksei Mihhailovits ja tema teine abikaasa Natallja Narõskina. Peetri sünnipäev langes Dalmaatsia Iisaku (Konstantinoopoli Iisaku, vaga kannataja Isaakiose) mälestuspäevale. Seetõttu on sellele pühakule pühitsetud Iisaku katedraal Peterburis.
Johann Sebastian Bach ( 1685-1750) Johann Sebastian Bach sündis 1685. aastal Eisenachis Saksamaal. Bachi ema suri 1694. aastal ja isa 1695. aastal. Pärast seda kolis ta elama oma venna Johann Christoph Bachi juurde Ohrdruffi. Vend hakkas teda õpetama. Bach õppis Ohrdrufis ka lütseumis ning 14. aastasena sai ta kooristipendiumi õppimiseks Lüneburgi mainekas Püha Michaeli kloostri koolis. Seal laulis ta 15 valitud lauljast moodustatud kooris. Bach õppis seal koolis 2 aastat. Arnstadtis töötas Bach linnaorganistina. 1705. aastal tegi ta õppereisi Lübeckisse Dietrich Buxtehude juurde. Vanameister jättis Bach loomingusse selge jälje. 1707. aastal asus organistiks Mülhausenis. Peale seda läks Bach Weimarisse, kus sai tööd õukonnaorganisti ja kammermuusikuna. Sellel perioodil puutus ta kokku Antonio Vivaldi loominguga, mis mõjutas tema muusikat tugevalt. Aastal 1717 läks Bach K
Saabas EELARVESTAMISE PROJEKT KURSUSEPROJEKT Õppeaines: EELARVESTAMINE JA NORMEERIMINE Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 SISUKORD 1.DETAILNE PAKKUMISEELARVE................................................................................................4 2.AJA- JA MAKSEGRAAFIK..........................................................................................................15 2.1.Ajagraafik.................................................................................................................................15 2.2.Maksegraafik...................................................................................................
Johann Sebastian Bach referaat Koostas: Juhendas: Sisukord Sisukord lk.2 Sissejuhatus lk.3 Elu ja töö lühikokkuvõte lk.4 Elulugu lk.5 Bachi seos Leipziga lk.6 Bachi poogen lk.7 Looming lk.8 Lisa lk.9 Kokkuvõte lk.10 Kirjandus lk.11 Sissejuhatus Johann Sebastian Bach (3
Kõik kommentaarid