bakteremboolia. 24. Põletik organismi kaitsereaktsioon, mille ülesandeks on lokaliseerida ja likvideerida kahjustava faktori toime. 25. Metastaseerimise viisid lümfogeenne, hematogeenne, implantatsioon. 26. Müokardiit südame lihaskesta põletik 27. Endokardiit südame sisekesta põletik. 28. Gastriit mao põletik. 29. Nekroos kohalik surm e. Rakkude hukkumine elavas organismis. 30. Hematoom (lad. HAEMATOMA) suur piirdunud verekogum kudedes. 40. Petehhia(lad. PETECHIA) täppverevalum. 41. Hematuuria(lad. HAEMATURIA) - verikusesus 42. Metrorraagia(lad. Metrorhagia) emakaverejooks 43. Dehüdratatsioon(lad. DEHYDRATATIO) koevedeliku hulga vähenemine 44. Astsiit(lad. ASCITES) vesikõht 45. Ödeem e. Turse. Koesse koguneb suuremal hulgal vedelikku ja ei imendu tagasi. 46. Põletiku kliinilised tunnused: -punetus(rubor) temp.tõus(calor) valu(dolor) turse(tumor) funktsiooni häire(functio laesa) 47
Haemorrhagia Haemorrhagia Hemotooraks, verirind haemothorax Tagajärjed: Hemoperikard, verisüdamepaun haemopericard - võib imenduda täielikult Hemoperitoneum, verikõht haemoperitoneum Petehhia, täppverevalum petechia - võib tekkida tsüst Hematoom, verimuhk haematoma - kapseldub Meleena, veriroe melaena - organiseerub Hematuuria verikusesus haematuria Emakaverejooks metrorrhagia - tekivad liited
e. hemorraagia haimatos- veri, rhexis- rebend vere väljumine veresoontest või südamest läbi nende seina defektide väljapoole keha või kehaõõntesse või kudedesse. Verejooksud võivad olla arteriaalsed, venoossed, kapillaarsed, parenhümatoossed või sisemised ja välimised. Tekivad: - rebenemisi, - näkitsemisi, - läbipääsemisi. Vt. nimetused lk. 196-197. Hematoom ehk verimuhk kudedesse väljunud veri moodustab verega täidetud õõne Petehhia ehk täppverevalum tekivad väikesed, täpikujulised verevalumid Meleena veriroe Hematuuria verikusesus Menorröa mensruatsioon Menorragia vererohke menstruatsioon Metrorraagia emaka verejooks tsükliväline Epitaksis nina verejooks Hematemees veriokse Hemato-... veri- ... Verejooksu lõpe: - väikesed verehüübed võivad täielikult resorbeeruda; - verevalum võib granulatsioonikoe vohamisel sidekoestuda, ümbritsetud saada
● veresoone seina läbilasvkuse tõus Tagajärjed: sõltuvad verehulgast, vere jooksu kiirusest ja kohast. Kiire verekaotuse korral on üks liiter surmab. Väiksed, kuid korduvad põhjustavad aneemiat. Verevalum: võib imenduda täielikult, võib tekkida tsüst, kapeldub, asendub kiudsidekoeha, tekivad liited Mõisted hemotooraks- verirind, verekogum pleuraõõnes hemoperikard- verisüdamepaun, verekogum südamepaunas hemoperitoneum- verikõht, verekogum kõhuõõnes petehhia- täppverevalum, väike punktikujuline verevalum hematoom- verimuhk,suur piirdunud verekogum kudedes meleena- veriroe, vere sisaldus rojas hematuuria- verikusesus, vere sisaldumine uriinis metrorraagia- emakaverejooks memorraagia- vererohke mensturatsioon KUDEDE VEESISALDUSE TÕUS JA LANGUS Transudaat- normaalne koevedelik Eksudaat- patoloogiline turse- suurema hulga vedeliku kogunemine kudedesse Eksikoos ehk dehüdratsioon- koevedeliku hulga vähenemine PALAVIK FEBRIS
kompressioon. Rõhu suurenemine kapillaarides kutsub rebenemise tõttu esile petehhiaalsed verejooksud, mis esinevad peamiselt pea- ja kaelapiirkonnas. Kõhukoopa õõneselundite vigastusi, pärast nürisid kõhutraumasid, esineb suhteliselt sageli, lastel on ohustatud eelkõige kaksteistsõrmiksool. Tsüanoos – naha või limaskestade sinakaspunane värvus. Striidor – vilistav hingamiskahin. Metaboolne atsidoos – ainevahetuslik happeliig veres. 505 Petehhia – nahal või limaskestal esinev koesisesest verejooksust põhjustatud nahapinnast mitte kõrgemale ulatuv punktitaoline punane täpp. Tähelepanu! Erinevad uurimused on näidanud, et hinnang lapse kõhule on 50% juhtudest vale positiivne ja 15% juhtudest vale negatiivne. Kokkuvõte Rindkeretrauma ohtlikkus tuleneb intratorakaalsete ja kõhukoopasiseste organite vigastustest, mis võivad kiiresti kaasa tuua ühelt poolt eluohtliku verekaotuse, teiselt poolt ohtlikult kasvava