HENRIK VISNAPUU 1890-1951 1899Sndis Helme Kihelkonnas 2. jaanuaril. 1900Aastal 1907 lbis Narva Gmnaasiumi juures algkoolipetaja kutseeksami ja hakkas vallakooli petajaks. 19011912 suundus ta Tartusse, kus esialgu petas ttarlaste gmnaasiumis eesti keelt ja kirjanudust. 19021944 pgenes Eestist Saksamaale. 19031949 lks Saksamaalt USA-sse. 1904Oli Korp! Sakala liige. 1905Suri New Yorkis Long Islandil 3. aprillil 1906Oli vabakutseline kirjanik. 1907Rikastas eesti luulet psivrtusliku tunde- ja mtteluulega 1908Arendas eesti luule keelt ja vormi, otsides uusi vimalusi. LOOMING Visnapuu luuletusi hakati avaldama 1908. aastast.
Prast ta leidis kitseid,seal olid 2 suurt ja 3 last.Ta tappis suureid ra smiseks ja lapsi ta vttis kasvamiseks.Ta hakkas nendega tegelema.Siis ta hakkas omale pllu tegema.Prast ta ehitas omale aia,kuhu kitseid panna,siis ta hakkas kasvatama taimi mida sa.Aga siis hel htus ta lks vaatama mbrust.hes laagris oli paar inimest ja ks oli vikses kongis,nad hakkasid seda inimest sma.Ta vttis pssi ning lasi hte inimsjat maha,teised jooksid minema,ta vabastas meest ning viis teda oma elupaika.Ta petas teda rkima inglise keelt.Ta nimetas teda Reedeks,sest see oli pev kui ta teda pstis.Mne kuu prast kui Reede sai natuke aru Inglise keelt siis nad lksid uurima saart,Siis nad leitsid rannikul vikse laagri kus hakati sma inimest,see inimene oli habega.Nad pstsid ta siis Reede hakkas ennast imelikult kituma,alguses nutma siis naerma ja jlle nutma jne.Siis reede tles naeratades ''See on isa!''.Robinson ohkas jne.Ta nimetas teda Reede isaks
Mul olid ka mustad juuksed ja sale piht, seda rkis mulle Udu sulane Jaan, kui ta ehale tuli ja kannelt mngis. Olin kaelakandmisest saati ttdrukuks, kandsin lbi pori ja lume vett ning sma viieteistkmnele lehmale. Stta minnes kinkis Jaan mulle sinise rtiku. hel kiilasjisel hommikul prantsatasin kaelkookudega ue maha, nikastasin selja ega klvanud enam tallu. Jaan saatis Karpaatidest kirja, mis lppes snadega:Oota mind,sirguke. Teine kiri oli venekeelne,selles oli surm. Asusin kirikuklla,hda petas mu mblema. mblesin palju palituid,kleite ja jakke Harala vasemale rahvale. htuti mrisin kampripiiritusega haiget selga ja Jaani rtiku muster kulus mulle phe. Neljakmnendal aastal olin maakomisjonis. Aasta prast lasti meid vallamaja taga maha. Ja sinine rtt oli mul peas. Herbert Rannamees Peetrusel oli palju tegemist sellel verisel aastal ja ta lausus mulle tdinult: (Herbert Rannamees,oota pisut.) Mina,idapataljoni poiss, poleks tohtinud uskuda Peetrust, seda juuti,oleksin pidanud
prahvatab: Ma ei usu, et neis vrssides oleks kbetki mtet. Carroll manab Aliceis pilkava, kuivalt humoorika tooniga esile kaks inimkogemuse poeetilist valdkonda, unenod ja lapseplve, ja ta tabab sellega laste universumis nhtavasti kmnesse. Prast Carrollit ei ole ilmselt plvkonda, kes ei oleks koos Imedemaaga suureks sirgunud. Alice oli priselt olemas. Tema nimi oli Alice Liddell ja ta oli Lewis Carrolli dekaani ttar. Carroll (kodanikunimega Charles Lutwidge Dodgson) petas Oxfordi likooli Christ Church Collegeis matemaatikat. Kolleegid kutsisid teda tihti paadimatkadele ja perekondlikele vljasitudele, mille le rmustasid eriti lapsed, sest Carroll oli vsimatu ja lennuka fantaasiaga jutuvestja. Eriti armastas ta vikesi tdrukuid. Aliceil oli tema sdames eriline koht. 1864. aasta juludeks kinkiski ta tdrukule loo Imedemaast. Kuna Carroll ei tundnud huvi naiste vastu ja phendus fotograafiale ning lrikale, peeti teda veidrikuks
ning romaane, mida esialgu avaldas pseudonmi Vladimir Sirin all. 1926. aastal abiellus Vladimir Nabakov Vra Slonimiga ning samal aastal ilmus tema esimene romaan Maenka. Lhikeste vaheaegadega jrgnesid seitse romaani vene keeles. Mais 1937. aastal emigreerus Vladimir Nabakov koos naise ja pojaga Prantsusmaale. Kolm aastat elasid nad Pariisis. Seal kirjutas ta oma esimese ingliskeelse romaani Sebastian Knighti teline elu. 1940. aastal kolis perekond New Yorki. 1941-1948. aastal petas Vladimir Nabakov vene keelt Wellesley Collegeis Massachusettsis. Peale selle oli ta mne aasta Harvardi likooli vrdleva zooloogia muuseumi kaasttaja liblikaasjatundjana. 1945. aastal sai temast USA kodanik. Alates 1948. aastast oli ta kmme aastat vene ja Euroopa kirjanduse professor Cornelli likoolis Ithacas. Sel ajal kirjutas ta lisaks jutustustele oma kuulsaima romaani Lolita, mis ilmus 1955. aastal esialgu Pariisi kirjastuses Olympia Press. 1960. aastate
sai laeva kapteniks. Dantes kihlus Mercedesega ning nende kihlumispeol veti Dantes kinni ning viidi Ifi kindlusesse. Kik arvasid, et Dantes hukatakse, kuid ei hukatud - ta viidi Ifi kindlusesse, mis asus inimthjal saarel, kus ta oli mitukmmend aastat. Nende aastate jooksul sai ta tuttavaks vanamehega, keda peeti hulluks, sest nende aastate jooksul, mis ta oli vanglas olnud, rkis ta Monte-Cristo varandusest, mis asub Monte-Cristo saarel. Vanemees, kelle nimeks oli Faria, petas Dantesele erinevaid keeli ning aineid. Nad kavatsesid pgeneda, kuid sel peval, kui nad pidid pgenema, suri Faria atakki. Dantes pidi ksi pgenema ning mtles uue plaani vlja, kuidas pgeneda. Kui keegi vanglas ra sureb pannatakse ta musta kotti ning visatakse merre. Dantes lks Faria laiba asemel kotti ning kui merre visati, ujus ta inimthjale saarele. Vljas mllas suur torm ning ks laev oli phja linud. Merel sitis ks kaubalaev, Dantes veti peale ning ta ttas seal kolm kuud
Lehte Hainsalu kirjanik,luuletaja,lastekirjanik Aastal 1980 kirjutas ta alla 40 kirjale.1990-1992 oli 1938- EV Ülemnõukogu liige.Põhiseaduse Assamblee kodanike põhiõiguste toimkonna aseesimees. 20 august 1991 oli 69 hulgas, kes taastasid Eesti Vabariigi.Aastatel 1993-2003 õpetas ta Tartu Teoloogia Akadeemias stilistikat Valeria Ränik Lastekirjanik Juhtis projekte "Eesti ilves"ja "Ilvestare" mis tegelesid 1964- ilveste tutvustamisega Eestis Saar Olivia Lasteajakirjanik ja lastekirjanik Saar.O lihtsakoelised värsid on põhiliselt pühendatud 1931- loodusele. ustega
hakati korraldama ol�mpiam�nge, mis omandasid �lekreekalise t�htsuse kolonisatsioon V�ike-Aasia rahvaste eeskujul hakati raha m�ntima linnriiklik korraldus t�htsamad linnriigid - Sparta, Korintos, Ateena (Balkanil); Mileetos (V�ike-Aasia l��nerannikul); S�rakuusa (Itaalias) seadused, mis andsid linnriigi koosp�simisele piirjooned tuli ette riigip��rdeid ja v�imuhaaramisi Sparta t�usis v�imsamaks linnriigiks L�una-Kreekas Ateenas l�petas Solon aristokraatia ja kehtestati demokraatlik riigikord *********************************************************************************** ******* ARHAILISE & KLASSIKALISE PERIOODI ELUOLU Kasvas elanikkonna arvukus, tekkisid linnad ja kerkis esile rikas �lemkiht. Taastusid tihedad sidemed v�lismaailmaga (eriti foiniiklastega). Kolonisatsiooni tekkega hakkasid kreeklased kodumaalt v�lja r�ndama ja rajama uusi asualid Sitsiiliasse ja Itaaliasse
Enne surma elas ta Kalifornias. David McClellandi elulugu: David McClelland oli aastatel 1917-1998 elanud ameerika pshholoogiline teoreetik. Ta avaldas hulga tid aastatel 1950-1970 ja osales ka temaatilise adumise testi punktiarvestuse ssteemi loomisel. Tuntuks on ta saanud eelkige oma vajadusteteooriaga. David sai Wesleyani likoolist bakalaureusekraadi kunstis 1938 aastal ja magistrikraadi Missouri likoolist jrmisel aastal. Doktorikraadi sai ta aga Yale likoolist. Ta petas Connecticuti kolledis ja Wesleyani likoolis enne kui hines 1956 aasta Harvardi likooli teaduskonnaga. Seal ttas ta 30 aastat sotsiaalosakonna juhatajana. Ta kolis Bostoni likooli 1987 aastal, kus ta sai Ameerika Pshholoogilise Kollektiivi auhinna silmapaistva teadusliku panuse eest. Ta on vlja andnud selliseid tid nagu: * The Achievement Motive (1953) * The Achieving Society (1961) * The Roots of Consciousness (1964) * Power: The Inner Experience (1975)
ise ei ole midagi. Ta on vimetu ppima, tundma, muutuma, kasvama, armastama ja elama." tundmatu autor "Parem elada tund aega hiilguses, kui igaviku tundmatuses." tundmatu autor "Kiireim viis sja lpetamiseks on selle kaotamine." Samuel Goldwyn Tna itsedes ja siis laiali pudenedes sarnaneb elu rna lillega Kas saab selle aroom igavesti psida. admiral Onishi (kamikazede 'isa') hk vahetult prast tormi on selge ja Kuu nib nii muretu. admiral Onishi Ema petas mulle rnust ja siirust ning nd pudenen ma laiali ja jn Yamato kohale taevasse lhnama Kamikaze piloodi Toshiro Washimi hvastijtu kirjast Kui vaatan kogu maailma kui oma venna peale miks peab siis selle rahu olema nii hiritud? Jaapani keiser Meiji
j�rgmistes muuseumites: Metropolitan Museum of Art, New York, USA; Mus�e du Louvre, Pariis, Prantsusmaa; National Gallery, London, Inglismaa; Rijksmuseum, Amsterdam, Holland; Museum Bredius, Haag, Holland; Fitzwilliam Museum, Cambridge, Inglismaa. Van Borssomi �Kuuvalguse maastik� on m�jutatud just Hollandi nimekaima maastikumaalija van der Neeri stiilist, kes on kuulus oma tundlike h�mar�htuste teostega, kus valgust loob v�ike l�kketuluke v�i kuu. Van Borssom l�petas ja signeeris rea siinolevale sarnase kompositsiooniga teosed, millest k�ige m�rkimisv��rsem asub Amsterdamis Rijksmuseum�is. Kuna kunstniku t��dest on dateeritud vaid viis teost, on teadlastel raske tema maalijak�ekirja t�psemat arengut j�lgida ja �ldistusi teha. Siiski loetakse Borssomi van der Neeri stiilis valminud kuuvalgusega maastikke tema k�ige edukamateks t��deks. Need maalid kannavad endas ideaali looduse ajatust ilust ja tollase inimese hingestatud seosest
ebatavaliste surmajuhtumite tttu prast tema hauakambri leidmist. Howard Carter tleb noorena surnud vaarao kohta: Ainus mrkimisvrne asi tema elus oli see, et ta suri ja maeti maha. 2. Howard Carter Howard Carter sndis 9. mail 1874. aastal Kensingtonis, Londonis. Ta oli oma isa Samuel John Carteri ja ema Martha Joyce Sandsi heteistkmnest lapsest noorim. Halva tervise tttu ei kinud ta koolis, teda koolitati eraviisiliselt kodus. Tema isa, tuntud joonistaja ja maalikunstnik, petas talle joonistamist ja maalimist. 1891. aastal liitus Carter Percy Newberry ke all Egiptuse Uuringufondi arheoloogiliste vaatlejatega ja sitis esmakordselt Egiptusesse. Vljappe sai ta Flinders Petrie, Francis Llewellyn Griffithi ja Edouard Navillei kest. Jrgneval aastal liitus ta Petrie vljakaevajate trupiga Amarnas. 1893 -1899 ttas Carter Navillei ke all joonistajana Deir el-Bahari ekspeditsioonil, mil ta kopeeris kik nhtavad stseenid ja raidkirjad Hatshepsuti templis; tema
annaabi.ee 
