Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"pesupesijad" - 5 õppematerjali

Keskaegne linn
24
odp

Keskaegne linn

lesega Naiste tegevusalad ja ametid Linna ülemkihti kuuluvad naised tegelesid suur- või kaugkaubandusega Nad tegutsesid veini,- vürtsi- või metalliäris Rohkem pidasid naised tulutoovaid pudupoode, kus müüsid rõivaid, ehteid jms Naised olid ka kangrud, ehtesepad, rätsepad, aadrilaskjad, ämmaemandad, maalrid, siidikudujad Nad teenisid elatist ka töötades linnamajapidamistes, olles majapidajad, teenijad, pesupesijad või lapsehoidjad Naiste seas oli levinud ka õllemüümine Vanemad naised ja lesed tegelesid ka väikse tasu eest põetamisega Keskaja naised Autud ametid Linnas leidus ka neid inimesi, kellele linlase privileegid ei laienenud Need inimesed olid ilma jäetud kodanike abist ja toetusest Nende hulka arvati autute ametite pidajad Autuks ametiks oli nt timukas, keda kardeti ja põlati Timuka järglased ei saanud pidada ausat ametit või abielluda

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
Alaska referaat
14
doc

Alaska referaat

Juba rännak kullaleiupaikadesse võttis enamasti kuid. Ohtlik ja tormine aurikusõit üle ookeani, seejärel rongireis, mida katkestasid laviinid, rongiröövid ja maalihked, jalgsirännak üle talviste mäekurude, suveperioodil metsatulekahjud ja sääseparved, paadisõit kärestikulistel jõgedel ­ paljude jaoks meedia seiklus juba enne kohalejõudmist. Paremini kui enamik kullaotsijaid suutsid uues keskkonnas tihti läbi lüüa pesupesijad, töörõivaste õmblejad, käsitöölised, prostituudid, kõrtsipidajad jt, kes katsid järjest uute õnneotsijate igapäevaseid vajadusi. Nende sissetulek oli pidev, kullaotsijatel aga enamasti juhuslik, samuti oli viimastel suurem risk leitust röövlite käe läbi jälle ilma jääda. Kuritegevus oli igapäevane nähe ­ olid ju ka mitmed kullaotsijatena väljarännanud ühtlasi seadusesilma eest pagejad. Näiteks sai just Nome linn tuntuks oma

Geograafia → Geograafia
45 allalaadimist
Aasja ja aafrika kultuurid
14
doc

Aasja ja aafrika kultuurid

Veeda usundist arenenud brahmanismi alusel jagunes ühiskond neljaks seisuseks, millest igalühel oli oma tunnusvärv: 1) Valge kuulus kõrgemaile seisusele braahmanitele (usuasjad, õpetamine) 2) Punane värv ksatrijatele (riigiasjad, sõjapidamine) 3) Kollane vaisjatele (põlluharimine, karjandus, kaubandus, käsitöö) 4) Must suudratele, kes pidid teenima teisi varnasid Varnadest madalamal asusid nn puutumatud (mustatöölised, parkalid, pesupesijad jt), kellega suhtlemine oli varnadesse kuuluvatel inimestel rangelt piiratud. Ühiskonna lõhenemine seisusteks (millest hiljem arenes kastisüsteem) mõjutas paljude india kultuurinähtuste teket ja arengut. Põhja-India väikeriigi prints Siddharta Gautama, keda tuntakse Buddha nime all (566- 476eKr), rajas usulis-filosoofilise õpetuse budismi. Magdha riigi õpetlane Vardhamana (599- 527 eKr) pani aluse dzainismile.

Ajalugu → Ajalugu
40 allalaadimist
VARASE ROOMA KEISRIRIIGI SÕJAVÄGI
30
doc

VARASE ROOMA KEISRIRIIGI SÕJAVÄGI

(Roman Legions 2012) ``Galli kiiver`` (lisa 5) oli ilma näokatteta ja kõrvakaitsmeteta, kuna ilmselt peeti Rooma sõjaväes, kus oli tähtsaim distsipliin, kasulikumaks, et sõdurid kuulevad neile karjutud käske ja saavad paar kriimu või haava kui et ei kuule midagi ja saavad surma. (Ibid) 1.2. Ülesehitus Augustuse sõjaväereformidega ehitati leegionid ümber. Iga leegion koosnes umbes 5000 mehest (lisaks preestrid, puussepad, pesupesijad jne.), sest kuigi standartne suurus oli 5240 meest, ei olnud leegionid kunagi täies koosseisus. Iga standartne leegion koosnes 9 tavalisest ja ühest eliitkohordist ning 120 hobusemehest. Ratsavägi ei olnud eraldi üksus, vaid jagunes tsentuuriate vahel. Neid kasutati rohkem luureks kui võitluseks. Tavalised kohordid koosnesid 6 tsentuuriast ja eliitkohort (mida nimetati esimeseks kohordiks) 5 maniipulist. Eliitkohorti juhtis kõige vanem

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

Raha tuligi, sest minu teated olid õiged, aga milles ma eksisin, oli aeg. Raha tuli nimelt hulga varem kui mina mõtlesin. Ja veel ühes teises asjas eksisin ma. Mina, rumal, mõtlesin, et raha tulekust tean ainult mina, mitte keegi muu, aga nagu pärast selgus, sellest teadsid paljud, väga paljud. Ja niipea kui siis rahalaev tuli, juba mineva nädala lõpul, siis sadas rahatahtjaid nagu vihma kokku -- kooliõpetajad, poodnikud, lihunikud, rätsepad, kingsepad, pesupesijad, õmblejad, kõik tulid karjas. Ja et härra Maurus ei oska rahaga õieti ümber käia, siis hakkas ta kohe välja laduma. Ladus ja ladus, kuni sõrmed peaaegu põhjas ja härra Ollino talle ütles, et nõnda jääme ise nälga; siis enam ei ladund, siis pani väljamaksmise seisma. Aga siis tuli jõe äärest kalanaine, üks neist, kes seal hommikuti oma kolmekorstnalisi ropendusi karjuvad, tuli ja hakkas ka raha nõudma

Eesti keel → Eesti keel
37 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun