Peamiselt fenoolidest veekeskkonnale ohtlikest ainerühmadest on alküülfenoolid ja nende etoksülaadid. Alküülfenoolid on inimeste loodud kemikaalid, mida kasutatakse põhiliselt alküülfenooletoksülaatide tootmiseks. Neid on kasutatud üle 50 aasta ning enne Euroopa Liidus kehtestatud piiranguid kasutati nonüülfenooletoksülaate laialdaselt tööstuslikes ja kodumajapidamise puhastusvahendites, tekstiilitööstuses ja naha töötlemisel, värvides, määrdeainetes, pestitsiidides, juuksevärvides, kosmeetika- ja hügieenikaupades, eriti juuksehooldusvahendites. Alküülfenooletoksülaatide lagunemine heitvee-puhastusjaamades toodab tunduvalt püsivamaid ja mürgisemaid alküülfenoole nagu nonüülfenoolid ja oktüülfenoolid. Alküülfenoolid on mõõdukalt püsivad, imenduvad rasvkoesse ja võivad biokontsentreeruda vee-elustikus. Alküülfenoole ja alküülfenooletoksülaate on leitud reostunud vees elavatest kaladest ja selgrootutest.
looduid. Kloori ühendid on veepuhastusjaamades kasutusel nii vee puhastajana kui ka desinfitseerijana. Tänapäeval on see asendatud rohkem osoneermisega, kuna vee kloorimisega võib kaasneda äärmiselt ohtlike diokdiinide teke. Kloori on kasutatud ka sõjagaasina. Tööstuses kasutatakse seda paberi ja tekstiili pleegitajana. Broomi kasutati sajandeid - haruldase lilla tooni tootmiseks enne kui see idenfitseeriti ning tänapäeval kasutatakse broomiühendeid bensiinis fotograafias ja pestitsiidides ning erinevate ainete sünteesis. Joodiühendeid kasutatakse katalüsaatorites, toidulisandina looma- ja linnutoidus. Hõbejodiidi kasutatakse ka looduse mõjutamisel näiteks orkaanide ja vihma ärahoidmiseks. Loodust on mõjutanud ka fluori kasutamine, ehkki tahtmatult. Fluoriühendid freoonid, mida kasutati 20. Sajandil palju aerosoolpurkides ning tänapäeval külmutusmasinates soojust neelava ainena, on keemiliselt väga püsivad ning õhku paisatuna kaua muutumatud. Tasapisi
5 Veereostused Veereostuse mõju kaladele Suurbritannia teadlased uurisid jõevee reostuse mõjul kaladega toimuvaid muutusi ja leidsid uusi tõendeid selle kohta, et veereostus võib olla süüdi ka üha suurenevates kalade sigimisvõime kaotamises. Mõndasid neist kemikaalidest leidub ravimites ning põllumajanduses kasutatavates pestitsiidides. Uurimus viitab võimalusele, et kui need ained satuvad kanalisatsiooni, võivad nad olla suurel määral vastutavad selle eest, et isased kalad muutuvad «naiselikumaks». Üks reaalne näide on selle koha kui Jägla jõgi reostus eelmisel asta kemikaalidega ning suri hulgaliselt kalu ning taimi Veereostuse mõju taimedele Hapestumine on üks suuremaid keskkonnaprobleeme. Selle tagajärjel hukkub kuni 20% veetaimestikust ning kalastikust
Rahvusvaheline CIDESCO-kool 52. grupp Ftalaadid on meie igapäevakeskkonnas ühed kõige levinumad ained. Ftalaate kasutatakse peamiselt plastiku pehmendajatena (plastifikaatorina), aga ka mitmete lubrikantide ja lahustite tootmisel. Painduvas plastis on neid näiteks umbes 30%. Neid leidub nt kosmeetikavahendites, mänguasjades, värvides, liimides, pakendites, pestitsiidides ja põrandakatetes.[21] Ftalaadid on tuntud kui hormonaalsüsteemi talitust kahjustavad ained, nad võivad põhjustada sünnidefekte ning tekitada allergilisi haigusi, näiteks astmat. DBP (dibutyl phthalate), DEHP (di(2-ethylhexyl) phthalate) ja BBP (butyl benzyl phthalate) on tuntud kui tõsiste arengudefektide põhjustajad katseloomadel, neil on seos enneaegse rindade arenguga tütarlastel. DBP puhul on arvamusi, et ta võib põhjustada vähki ja sugurakkude paljunemishäireid
ülejäänust vedelatoiduga ~ 25%, veega ~ 23% ja õhust ~10%. · Pb esineb: · eelkõige taimsetes toiduainetes (enim nende pealispinnal) · savinõude glasuuris · konservitooside kattes · autoheitegaasides As Arseen (As) on maakoores laialt levinud keemiline element, metalloid, seotud Zn, Cu, Au ja Pb ekstraheerimise maakidega. Viimaste kaevandamine on oluliseks arseenile eksponeerumise allikaks. Arseeni kasutatakse ka pestitsiidides ja kanade toidulisandina-anthelmintik. Kuigi merest pärinevad kalad ja koorikloomad võivad olla ka saastatud As-ga, on see seal tavaliselt vähemmürgises orgaanilises vormis. Toksilised toimed. Arseen tekitab maksa-, neeru-, põie-, eesnäärme-, kopsu-, naha- ja hingamisteede vähki. As ühendid põhjustavad ka kesk- ja perifeerse närvisüsteemi ning südametegevuse häireid, muid perifeersete veresoonte, ülemiste hingamisteede, maksa, naha,
Staadium võib kesta 2-3 päeva. 3. Maksa ja neerude kahjustused muutuvad ka kliiniliselt märgatavaks ning progresseerub maksa fulminantne (äge) puudulikkus. Surm võib saabuda 3-7 päeval 21. Olulisemad toksilised elemendid (Hg, Pb, Cd, As), seleeni ja fluori probleemid Arseen (As) on laialt levinud maakoores, seotuna tsingi, vase, kulla ja seatina ekstraheerimise maakidega. Viimaste kaevandamine on seega oluliseks arseenile eksponeerumise allikaks. Arseeni kasutatakse ka pestitsiidides. Kuigi merest pärinevad toidud võivad olla saastatud arseeniga, on viimane seal tavaliselt orgaanilises vormis, mis on tunduvalt vähem toksiline kui anorgaaniline arseen. Arseeni ühendid põhjustavad inimesel kesk- ja perifeerse närvisüsteemi ning südametegevuse häireid, perifeersete veresoonte, ülemiste hingamisteede, maksa, naha, mao ja sooletrakti kahjustusi, mõjustavad vereloomesüsteemi ja kromosoome. Surmav annus on suu kaudu
annaabi.ee 
