Perekondades valitses selge rollijaotus. Ema oli pühendunud lastele ja perele, toetudes isale ning pakkudes isale omapoolset toetust. Naine suutis ära teha majapidamistööd ja õpetada lastele reegleid ning piiranguid. Isa vahendas perekonnale välismaailma norme, nõudmisi ja uudiseid. Ta võis olla küll karm, kuid töökas ja oma pere armastav. 9) Oma keha häbenemine ja ebatervislik laste pesemine kuulus 16.- 18. sajandisse, seda aega on nimetatud inimliku pesematuse perioodiks. 10) Analüüsige vanasõnu, mis puudutavad abikaasa valikut (vt lk .30) Milliseid omadusi tähtsustati, milliste suhtes õpetati ettevaatlik olema ? Naise valikul tähtsustati lihtsust ja töökust. Ettevaatlik õpetati olema väga ilusate naiste eest ,kes tihti ainult mehe raha peale väljas. 11) Milliseid tõekspidamisi, rollijaotusi või suhtlemise viise esineb Sinu kasvuperekonnas. Millisesse ajastusse ulatuvad nende
huvides hakati kasutama ööriideid. Alastiolekut ei peetud lubatuks isegi üksi olles. Pesemist, kümblemist, igasuguseid veeprotseduure ei peetud vajalikumaks kui keskajal, mil need olid harvad ja juhuslikud. XVI sajandil suleti Euroopas mitmel pool avalikud saunad, väites, et saun kahjustab kõlblust. Samas kardeti, et saun, mis pakkus pigem meelelahutust kui pesemisvõimalust, levitab nakkusi (eriti suguhaigusi). XVIXVIII sajandit ongi nimetatud inimliku pesematuse perioodiks. Arvati, et pesemine, eriti laste pesemine, on tervisele kahjulik: ainult nägu, käsi ja jalgu pesti veega, muidu piirduti enese ülehõõrumisega niiske rätikuga. Saunad säilisid vaid Põhjamaades, sealhulgas Eestis piirkondades, kus oli piisavalt vett ja puid sauna kütmiseks. Järk-järgult hakati jälgima ka kõnepruuki ja kontrollima oma väljendusviisi. Tekkis arusaam, et on sõnu ja väljendeid, mida kasutada ei sobi. Näib, et seegi oli pigem
väärib ühe Roseni repliik maailmasõja lõpu järel: «Üks maailm on hukkunud, tuleb alustada uue rajamist!» See on omamoodi kokkuvõte tarmukate (endiste) suurmaaomanike meeleoludest. Kui Indrek võitjana koju jõuab ja ütleb, et kõige hirmsam oli rindel pidev pesematus, siis on selles ühtaegu nii tõde kui liialdust. Soomusrongil nr. 2, kus teenis Indreku osatine prototüüp Ilmar Raamot, oli näiteks võimalus sooja dussi võtta (!), mis muidugi ei olnud tüüpiline. Pidev võitlus pesematuse ja täidega kuulus ka Eesti rahvaväe igapäeva. Mis puutub ekspeaminister Pätsi suurtesse äridesse Nõukogude Venemaaga, siis valitses selles osas mõne aasta jooksul tõesti tõeline buum ja selles lõid kaasa paljud nimekad isikud, mitte ainult tema. Esialgu saadi tohutuid kasumeid ja näis, et ainus probleem on lahtise raha puudus. Laene võeti ja anti erakordselt kergekäeliselt. Oma osa selle meeleolu kujunemisel oli ka Eesti Panga kogenematusel.
Katariina Svorsa kirjutab raamatu lõhnade valmistamisest, kus sees kosmeetika ja lõhnavete segamise nippe. Samuti peatükk kuidas kiirelt lahendada ebameeldivaid olukordi. Selles peatükis on õpetusi kuidas teha mürgitatud kindaid, õunu ja muud huvitavat. 1492 avastab Kolumbus Ameerika. Sealt tuuakse kõige muu huvitava hulgas kaasa ka süüfilis. Seetõttu pannakse 16 sajandil kinni kõik avalikud saunad ja pannakse alus nn pesematuse kultuurile. Naine Kahvatu jume ei ole hea. Sobiv näovärv segada munaga ja katta sellega nägu. Pärast värvi kuivamist töödelda seda värnitsaga. Maha sai ainult munaga lahustades. Hea värv püsis kaua ja ei lahustunud vees. Ühesõnaga päris kõva keemia oli. Nagu meie poodides müüdud Värnitsa värvid. Brrr. Ilus oli kui otsaesine oli 1/3 näost. Kel vähem raseeris otsaesise paljamaks. Nina pikk ja
isegi, et laps ei peaks kunagi saama süüa, juua ega magada küllastumiseni. Arvati, et last tuleb hoida ja kaitsta mitte ainult ohtude, vaid ka liigse info ja tavaelu probleemide eest. Muutused uusajal Vallalisust peeti vääraks, väärtustati perekonda, abielu. Kujunes naisetüüp, keda iseloomustas nn kolm K'd(sks KinderKircheKüche lapsed kirikköök). Naises hakati järjest enam nägema aseksuaalset olendit. Uusaeg (XVIXVIII sajand kui inimliku pesematuse perioodiks) Keha häbenemine (peitmine, ööriided) Suleti avalikud saunad, arvati, et pesemine on tervisele kahjulik (eriti lastel). Ainult nägu, käsi ja jalgu pesti veega, muidu piirduti enese ülehõõrumisega niiske rätikuga. Saunad säilisid vaid Põhjamaades, sealhulgas Eestis piirkondades, kus oli piisavalt vett ja puid. Kõnepruugi kontroll (sobimatu oli vanduda, lobiseda, itsitada, matkida teisi). Eesti laps
isegi, et laps ei peaks kunagi saama süüa, juua ega magada küllastumiseni. Arvati, et last tuleb hoida ja kaitsta mitte ainult ohtude, vaid ka liigse info ja tavaelu probleemide eest. Muutused uusajal Vallalisust peeti vääraks, väärtustati perekonda, abielu. Kujunes naisetüüp, keda iseloomustas nn kolm K’d(sks Kinder-Kirche-Küche – lapsed-kirik-köök). Naises hakati järjest enam nägema aseksuaalset olendit. Uusaeg (XVI–XVIII sajand kui inimliku pesematuse perioodiks) Keha häbenemine (peitmine, ööriided) Suleti avalikud saunad, arvati, et pesemine on tervisele kahjulik (eriti lastel). Ainult nägu, käsi ja jalgu pesti veega, muidu piirduti enese ülehõõrumisega niiske rätikuga. Saunad säilisid vaid Põhjamaades, sealhulgas Eestis – piirkondades, kus oli piisavalt vett ja puid. Kõnepruugi kontroll (sobimatu oli vanduda, lobiseda, itsitada, matkida teisi). Eesti laps