Looduskaitse kõik Eesti kuklased on arvatud Eesti Punasesse Raamatusse kuuluvad III kaitsekategooria alla III kategooria liigid on praegu veel suhteliselt tavalised, kuid ohutegurite toime jätkumisel võib nende arvukus kriitiliselt langeda Kuklaste Kuningriigid Kassisaba Kuklaste Kuningriik asub Albu vallas Järvamaal Kakerdaja raba naabruses Kuningriigi piirid avati külastajatele 20. septembril 2004. aastal Rajal võib näha üle 30 sipelgaperega asustatud pesakuhila pesad on kaardistatud ja mõõdetud Albu Põhikooli laste poolt Kiidjärve laanekuklaste kuningriigis asub 200 suurt pesa Kaitseala suurus on 20 hektarit ja seal paiknevad Eesti suurimad laanekuklaste pesad Tänan kuulamast!
Alles kolmandal eluaastal saavad noored suguküpseks ja loovad siis omaette perekonna. Selleks ajaks kaaluvad nad juba umbes 16-18 kg. Emapiimast loobuvad kopralapsed paari kuu vanuselt. 2. UURITAVA ALA ASUKOHT JA KIRJELDUS . Mõlemad uuritavad objektid, mida käesolevas töös on käsitletud asuvad Viljandi maakonnas Kõo vallas Maalaste külas. Esimene uuritav ala asub Arussaare ojal. Kõo vallas asub Arussaare oja, mis suubub Navesti jõkke, seda Maalaste küla lähedal. Pesakuhila asub suubumiskohast 870m kaugusel. Sealsamas asub ka tamm, mis on mitmekümne hektari suuruste üleujutuste tekitaja. Looduslikult on pesakuhila ümbruses salumets, milles ülekaalus kask, (lepp), haab ja hilisemal ajal tekkinud männinoorendik. (4) Teine uuritav ala asub küla läheduses oleval kraavil. Kraav suubub Navesti jõkke nagu eelpool nimetatud ojagi. Kraavi ühele kaldale jääb uudismaa, mida kasutatakse heina-ja karjamaana, teisel kaldal asub salumets, milles ülekaalus
siis selle aja jooksul muutuvad paratamatult ka toitumis- ja mikrokliimatingimused. See kajastub loomulikult ka pere arengus, pesa suuruses ja kujus. Sipelgapere on väga dünaamiline kajastamaks muutusi keskkonnas. Pere arengudünaamika avaldub üsna täpselt ka sipelgapesa struktuuris, suuruses ja kujus. Sipelgapesa suurus peegeldab teatud eani ka pere suurust. Ebasoodsatesse tingimustesse jäänud metsakuklaste pesad enam ei vasta pere suurusele, kuid pesakuhila kuju ja struktuur näitavad üsnagi täpselt asustatud pesaosa paiknevust. Sipelgapesa kuju detailsem analüüs võimaldab hinnata muutusi pesa ümbritsevas koosluses. On selgunud, et nende muutuste seaduspärasused avalduvad pesakuhilakujus kõikidel kuhilpesadega sipelgaliikidel sarnaselt. See on väga oluline aspekt sipelgapesade kasutamisel keskkonnaseisundi indikaatorina. Ammu on tähele pandud, et kuival suvel sipelgad ehitavad lamedaid ja madalaid
Loomade poolt tehtud kahjustusi saab vältida järgmiste abinõudega: 1.Pesade kohale asetatakse plastik või traatvõrgust kaitsetelgid, mis takistavad loomade juurdepääsu pesani. Võrk ei tohi olla liiga tihe, et see segab pesa mikrokliimat- pesad võivad hallitama minna. 2.Pesakuhil kaetakse kuuseokstega. See metoodika töötab samal põhimõttel, kui võrktelgikagi, kuid on käepärasem, see eest võib tuua kaasa kahjulike mõjusid pesakuhila mikrokliima ja õhuvahetusele. 3.Pesa piiratakse teivastest taraga või kaitseraamiga. Takistab metssigade hävitavat tegevust 4.Metssigade talvise lisatoitumise kohad valitakse puistutesse, kus pole läheduses metsakuklase pesi 6 [6] Tulemused ja arutelu Käsolevas referaadis selgus, et sipelgad, eriti metsakuklased on bioloogilise mitmekesisu seisukohast ülimalt olulisel kohal. Metsa kaitse ja korrashoid on nende elutegevusega kaasnev
taimedest kuhipesi pesa kuhi on umbes 1,5 laiune ja ulatub kuni meetri kõrgusele üle veepinna. Sissepääs paikneb vee all. Ondatra ei tee oma pesakuhilasse ventilatsiooniavasid, sest ehitusmaterjal laseb seinte kaudu niigi piisavalt õhku läbi. (Vikipeedia) Ondatrad eelistavad rikkaliku kaldataimestikuga mageveekogusid (nii seisu- kui vooluveega, kuid eelistatult aeglasema vooluga), mis talvel põhjani ei jäätuks.Talvel moodustavad rohust ja pilliroost kuni meetrikõrguse pesakuhila, milles on kaks või enam kambrit ja "sahvrid". Suvel elutsevad nad rohust ja mullast ehitatud kuhilpesades (millel on õhutusavad) või urgudes, mis on uuristatud kaldasse, kusjuures sissepääs jääb vee alla. Ondatrad jätavad kaldataimestikku 20-30 cm laiuseid radu, tekitavad kanaleid ka veetaimestikku. Urgude ette ja mitmesugustele eenditele tekitavad ondatrad väljaheitekuhilaid (väljaheited on rohelised kuni mustad, meenutavad oliivikive)
(Laas et al. 2011). Koprad on poolveelise eluviisiga närilised. Elupaikadena meeldivad neile ojad mille kallastel kasvab enamuses lehtpuumets. Metsahäiringuid põhjustavad nad sellega, et langetavad lehtpuid, mille oksad on üheks nende peaskuhila (kopratamm) ehitusmaterjaliks ning oma pesakuhilad ehitavad nad ojadele, millega kaasneb veetaseme tõus või põhjavee tõus ümbritseval alal (Nummi ja Kuuluvainen 2013). Kui suur ala kobras oma pesakuhila ehitusega mõjutab sõltub maastikureljeefist (Laas et al. 2011). Aga selline niiskusreziimi muutus häirib puude elutegevust ning pikaajalise niiskuse tõttu võivad puud hukkuda. Kui kopratamm piisavalt ruttu lõhkuda siis veetase väheneb ja see ei pruugi puistule halvasti mõjuda. (Nummi ja Kuuluvainen 2013) Põdrad ja metskitsed kahjustavad puid neid koorides ja süües. Kui puu kahjustusest ei hukku võib haavast puule ligi pääseda mädanikke põhjustavaid seeneeoseid. Põdrad
annaabi.ee 
