Teoreetiline osa: Võrrelda tuleks kindlas ajavahemikus mürakaarte ja lindude pesitsalasid. Ajavahemiku määraks saadaval olevate andmete ulatus. Mürakaartide koostamise ning helireostuse seirega tegeleb Eestis keskkonnaamet. Katseline osa: Valida tuleks kaks lähestikust ala, kus oleks erinev mürareostuse tase ning seejärel nendesse paikadesse üles seada pesakastid. Sobilik oleks näiteks mõni maantee-äärne piirkond. Järgnevalt tuleb valitud pesitsusaja jooksul sooritada pesakastide kontrolle kas pesa on hõivatud ja mis liigi poolt. Linnuliikide valimit piiraks pesakasti avause suurus ning jälgimiseks valitud aeg, mis peab kattuma liigi pesitsusajaga. Mürareostuse mõju saab hinnata vaadates nende kahe ala erinevuse suurust- pesakastide asustamise protsent ning liigiline varieeruvus. 6. Ajakulu Ajaliselt kulukaks muudab projekti asjaolu, et pesakasti esimesel aastal pesitsema ei minda neil on inimese lõhn küljes
Toitumine Toitumise poolest jagunevad linnud nii sega- kui ka loomtoiduliseks. Segatoidulised linnud söövad näiteks pungi, vilju, seemneid või teri. Röövlinnud söövad näiteks teisi linde, närilisi. Täiskasvanud linnud söövad 2-6 korda päevas. Lindudele võib toiduks pakkuda pekitükke, kaerahelbeid või pähkleid. Lindudele sobilikud majad Väike lind ei tunne end suures majas mugavalt ja ka suur lind ei saa väikses majas pesitseda. Lindude pesakastide ehitamiseks on olemas soovituslikud mõõtmed Avapesitsejad ehitavad pesa lahtiselt maapinnale või okstele poolsuluspesitsejad rajavad oma pesa tühmikke majaseintes või suurtes oksaakudega puudesse. Linnumaja valmistamine Lindudele sobiliku maja valmistamiseks on mitmeid erinevaid viise. Kõige lihtsam on teha maja plastpudelist või piimapakist. Linnumaja valmistamiseks soovitatakse kasutada puitu või mõnd muud
vanemad •Iseseisvaks saavad pojad 3 nädalat peale pesast lahkumist •Pärast poegade lahkumist hoiavad vanalinnud veel nädal või paar pesitsuspiirkonda Toitumine Sinirao menüü koosneb peamiselt selgrootutest (nt. mardikalised ja suured ritsikad) aga ka väiksemates selgroogsetest (nt. sisalikud, konnad ja hiired) Vaenlased •Suurimaks vaenlaseks võib pidada inimest •Põhjuseks on näiteks Lääne-Euroopas pesapuude mahavõtmine suurpõldude tarvis ja pesakastide ehitustava hääbumine •Et siniraag meilt ära ei kaoks, siis Lõuna- Eestis seatakse üles sobiva suurusega pesakaste Arvukus Erinevatel andmetel on siniraage Eestis 2- 15 paari. Euroopas 53.000-110.000 paari. Iseärasused Jõnksuliste tiivalöökidega kruvib isane end kõrgele puude kohale (kuni 200m kõrgusele), kus viskleb kraaksudes küljelt küljele ning sööstab alla näidates oma kirevat sulestiku. Sellega avaldatakse muljet emaslindudele ja kaitstakse
kivivaredega või kännuhunnikutega jäätmaasiilud, metsatukad jms., sest nad on olulised pesitsus ja varjupaigad paljudele põllumajandusmaastikel elavatele liikidele. Sageli on võimalik põllumajandusmaastike liigirikkust ja maastikulist mitmekesisust ise suurendada, rajades näiteks mitmeaastase taimestikuga põllupeenraid, põõsasribasid, märgalasid. Lisaks saab põllumees hoida ja aidata oma talu ümbruskonnas talvituvaid loomi ja linde talviste söögipaikade rajamise ja pesakastide valmistamisega (M. Semm 2003). Servaalad (põllupeenrad) Kahe koosluse vahele jääv servaala on oluline paljudele liikidele. Metsaservade väärtus elupaigana suureneb, kui metsaserv ei ole järsk ega avatud, vaid ääristatud põõsastikuga. Kuuskedega servavööndites elavad meelsasti arglikud põllul toituvad liigid. Rikkalikum on elustik põlluservades, kus kasvab ka õitsvaid taimi ning lehtpõõsaid ja -puid. Neid kasutavad rästad, talvike ja aedpõõsalind. Kadakad
rasvhapete (linool- ja linoleenhape) ladestumine munasse ja halveneb embrüonaalne areng. Haudemunade saamiseks peavad karjad olema vabad: 1. nakkushaigustest 2. munajuhahaigustest 3. sooltrakti probleemidest, mis võivad mõjutada toitainete imendumist ja seega ka toitainete sisaldust munades 4. respiratoorsetest haigustest, mis mõjutavad vere pH ja selle kaudu toitainete transporti ja ladestumist munadesse. Väga oluline on jälgida pesakastide sanitaarset seisundit. Pesamaterjal peab: 1. pärinema kindlast teadaolevast kohast, materjalist 2. säilima hästiventileeritavas kohas 3. olema kaitstud saastumise eest (hiired, rotid jne) Haudemuna valik: Ideaalsed haudemunad 1. pikkus/laius 1,4:1 2. karjale ja tõule iseloomuliku keskmise massiga 3. munetud pesas, mis on kuiv, puhas ja tolmuvaba 4. on pärit haigustevabast karjast 5. puhtad (pole määrdunud sõnnikuga) 6
Pesa on kerajas, üleni suletud paksuseinaline pall, põimitud ümber peente okste mõne jämedama oksa külge, sageli selle all rippuvana. Lennuauk on ülal. Pesa koosneb samblast ja samblikust. Täiskurnas on 7...12 muna. Munad on punakad pruunikaspunase kirjaga. 20Must-kärbsenäpp Ficedula hypoleuca Must-kärbsenäppi kutsub rahvasuu ka metstikaks ja kadakaharakaks. See linnuke tegutseb tavaliselt õõnsate puude ja pesakastide ligiduses, sööstab oksalt lendu, et napsata mööda lendavaid putukat ja pöördub tagasi samale või teisele oksale. Isaslind on kevadel agar sinitihasega ja teiste suluspesitsejatega pesaõõnsuste pärast võitlema. Erutuse korral teeb ta kiireid kummardusi, mille juures langetab saba ja kehitab tiibu, tihti häälitseb alarmeerivalt ning naksutab nokka. Musta-kärbsenäpi laul on veidi kõhklev, kuid seejuures lihtne ja meeldiv. See kõlab umbes kui "tri-kruti-kruti-tri"
nt linnutoitmine ja siis paariks nädalaks nende toitmata jätmine nt linnutoitmine sügisel veelinnud jäävad siia, kuid nende veekogud külmuvad kinni nt tehiselupaikade rajamine (pesakastid) Pesakastid (TÜ linnuuurijate uurimus) · Hüpotees: (Viljandi lähedal) leht-ja männimetsades ülespandavad pesakastid on ökoloogilised lõksud rasvatihaste puhul TULEMUS o Pesakastide asustatud oli okasmetsades madalam kui lehtmetsades o Munemine algas okasmetsades ka hiljem o Mune oli vähem kui lehtmetsades (viljakus madalam) o Ka munade keskmine suurus oli väiksem kui lehtmetsades Okasmetsad on nii-öelda mülkad AGA o Lennuvõimelisi järglasi oli okasmetsades rohke kui lehtmetsades o Okasmetsades koorujad elasid talve paremini üle
eksperimendi või teoreetiliste võtete olemasolu, on olemas ka teadlased või nende grupid, kel on nende rakendamiseks vajalikud vaimsed-füüsilised ressursid. See on sotsioloogiline eeldus (181). Lõplik on asi siis kui enam objektiivseid võimalusi pakkuv programm rühib harlikult konkurentidest ette. Nii saab ka tegeleda programmidega, kus on väike viljakusaste ja mis võib niivõrd edasi areneda, et muutub teistele konkurentsiks. Pesakastide analoogia (182). Teooriavahetuse objektivistlik käsitlus peab arvestama nii konkureerivate programmide suhtelise viljakusastmetega kui ka nende saavutustega praktikas. Lisaks peab arvestama, et kuidas võistlevad programmid jõuavad uudsete ennustusteni. Uudsete ennustuste ja viljakusastmete vahel on tihe side (183). uudsete ennustuste kinnitamise tulemusena võivad edasisele uurimistööle avaneda uued perspektiivid, mis moodustab osa nende tähtsusest. Lisaks mil
annaabi.ee 
